Uudishimupäev muuseumis
16. ja 17. novembril avab ligi veerandsada muuseumit üle Eesti uudishimupäeva puhul uksed muuseumi hoidlatesse ja tutvustavad limiteeritud aja jooksul oma kogudes leiduvad põnevaid museaale. Siit leiad info, kuhu sel päeval minna saab.
Harjumaa
16. novembril kell 12.00 ja kell 14.00 on võimalik osaleda tuuril Eesti Meremuuseumi hoidlas (Volta 1). Kogunemine on Volta tn 1 hoone trammipoolse peasissepääsu ees. Näiteks saab tutvuda fotokogu pärlmuseaalide, näiteks tsüanotüüpide, ferrotüübiga (foto plekil), Tallinna sadamakapteni Harald Dampfi albumiga 20. sajandi algusest. Dokumendikogust toome välja meremeeste laulikud, päevikud ja teenistuskirjad,19. sajandi tuletornide joonised ning võrdleme haruldasi ja vanemaid merekaarte kaasaegsetega. Heidame ka pilgu Briti Admiraliteedi merekaardile Soome lahest aastast 1833! Esemekogust avastame Põhja-Euroopa vanima kompassi 14. sajandist, Kadrioru koge ja Lootsi vraki leidusid. Paneme kätte valged kindad ja katsume, kui raske oli tuukrisaabas 1950. aastatel. Ekskursioon annab ühtlasi aimu muuseumi hoidlatest, esemete säilitamisest, kogude täiendamisest ja muuseumitöötaja suurest sõbrast MuISist. Ekskursioone viivad läbi Eesti Meremuuseumi kogude osakonna töötajad Andres Eero, Eve Paavel, Ruth Ristmägi, Katrin Sepalaan, Evelyn Silmet, Helju Zahharov. Eksursiooni kestus 1 tund, vajalik eelnev registreerimine. Osalus on tasuta.
16. novembril saab Eesti Panga muuseumis näha kahte erilist museaali: Aadlipanga juhatuse protokollide raamatut aastast 1905 ja pea nelikümmend aastat hiljem samas hoones toimunud Otto Tiefi valitsuse moodustamise ja valitsuse põgenemisega seotud rahapakke. Eesti Panga muuseum tegutseb Eesti Panga kvartali kõige vanemas, 1904. aastal valminud hoones. Hoone lasi ehitada juba 1802. aastast Tallinnas tegevust alustanud saksa Aadlipank (Estländische Adelige Kreditkasse). Tänavu tähistab muuseum oma hoone ehk Aadlipanga maja valmimise 120. aastapäeva ja Otto Tiefi valitsuse moodustamise 80. aastapäeva.
Otto Tiefi valitsuse riigisekretäri Helmut Maandi (1906–1990) Rootsis elav tütar Anne Maandi-Callius tegi 2007. aastal Eesti Pangale sümboolse annetuse. Ta andis üle osa saksa ja vene rahatähtedest, mille Tiefi valitsuse rahaminister Hugo Pärtelpoeg (1899–1951) 1944. aasta 22. septembril Puise rannas punavõimude eest põgenevatele valitsusliikmetele töötasuna välja maksis. Muuseumis näha olevad rahapakid jõudsid koos Helmut Maandiga Rootsi ning Maandi tütar andis algupärase väljanägemisega rahapakid Eesti Pangale tagasi 2007. aastal.
17. novembril kell 12.00 saab Tallinna linnaelumuuseumis (Vene 17) tutvuda avahoidla ekspositsiooniga. Avahoidla vanimas saalis saab tutvuda kunagi tallinlaste lauda katnud ning siin valmistatud lauanõudega. Linnamuuseumi kuldsesse kollektsiooni kuuluvad Carl Christian Ficki manufaktuuris sündinud imekaunid Läänemere rokokoo esindajad, samuti Nikolai Langebrauni töökojast pärinevad nõud ja kuulus Delfti fajanss, lisaks muudki kaunist keraamikat Jaapanist Inglismaani. Muuseumi vase-, messingi- ja pronksikollektsioone eksponeerime ruumis, kus võib näha ka keskajast pärit haruldasena säilinud majasisest veekaevu. Linnamuuseumi tinakogu peetakse Eesti kõige esinduslikumaks ja lisaks kollektsioonidele saab uurida ka keskaegse võlvkeldri olulisi arhitektuurielemente.Eksursioonile mahub kuni 12 inimest, vajalik eelregistreerimine. Sissepääs muuseumipileti ja muuseumikaardiga, tasumine kohapeal.
17. novembril kell 13.00 oodatakse Lastemuuseumis Miiamilla lapsi koos vanematega uudishimutuurile. Üheskoos otsitakse näituselt üles eriline elevant, kes tänu lastemuuseumi uuele ekspositsioonile pääses mänguasjakogusahtlist välja. Uurime, miks muuseumi laes on kiikhobused ja miks klaasi taga peidus olevate esemetega ei saagi mängida. Uudishimupäeval näitab muuseum kõigile ka presidendipaari annetatud nukumaja. Tuurile mahub kuni 15 inimest, sissepääs eelregistreerimisega ja muuseumipiletiga.
17. novembril kell 11.-18.00 tähistab uudishimupäeva Eesti Arhitektuurimuuseum. Eelregistreerimisega Fientas on võimalik osaleda tuuril muuseumi kogudesse – keldrituur (arhiivkogu ja mööbli- ning kunstikogu), maketikogu tuur näitusel „Elav ruum“ ning fotokogu külastus. Teejuhiks meie peavarahoidja Anne Lass, teadur-koguhoidja Anna-Liiza Izbaš ja fotokoguhoidja Jarmo Kauge. Uudishimutuurid kogudesse algavad kell 12, 14 ja 16, ja kestavad poolteist tundi. Sissepääsu tagab muuseumipilet ja ka Muuseumikaart, rühmas on kümme inimest korraga. Muuseumi klassitoas saavad soovijad (eraldi tasu eest) valmistada endale kogude ekskursiooni kogemuse põhjal muuseumihelkuri, mis on eriti pimedas novembris väga vajalik ja kasulik. Eestvedaja muuseumiõpetaja Iris Jurma-Kangur. Eksklusiivse elamuse meie kogudest pakume muusemi valgel diivanil istudes: püsinäituse külastajaarvutis näeb imelisi arhitektuurijooniseid meie kogudest. Päevakohane on ka „Uuri ruumi!“ näitus, mis mõeldud ju igas vanuses uudishimulikele. Muuseumi veebilehel on soovituslik uudishimu rahuldamise koht rubriik Kogude päevik. Info, registreerimine ja piletite soetamine siit.
17. novembril kell 11.00 toimub kogude tuur Eesti Vabaõhumuuseumis. Eksursioon algab kassa juurest ja kestab orienteeruvalt 1,5 tundi. Külastame Eesti Vabaõhumuuseumi tekstiilihoidlat ja mööblihoidlat. Tutvume museaalide hoiustamise põhimõtetega ja põnevamate museaalidega. Osalemine eelregistreerumisega. Sissepääs muuseumipiletiga või muuseumikaardiga.
17. novembril kell 14.00. Toimub KUMUs erituur “Skulptuurid Härra N-i majamuuseumist” näitusel „Härra N-i elu ja surm. Urmas Lüüsi kodanlikud ruumid”. Selle näituse raames on kunstnik Urmas Lüüs lisaks oma loomingule kasutanud teoseid ka mitmetelt Eesti kunstnikelt, luues muljetavaldavaid ruumiinstallatsioone. Erituur keskendub näitusel eksponeeritud skulptuuridele, millest paljud on aastakümneid muuseumi hoidlas peidus olnud. Näitusel saab tutvuda Eesti varaste kunstiklassikute, nagu August Weizenbergi ja Amandus Adamsoni, vähetuntud töödega. Lisaks avastame unustusse vajunud skulptuure stalinistlikust ajast ning saame näha ka tuntud skulptorite Ülo Õuna ja Seaküla Simsoni loomingut. Eelregistreerimist ei ole, sissepääs muuseumipileti ja muuseumikaardiga.
17. novembril toimub kell 12.00, 13.00 ja 15.00 eestikeelne lühituur näitusel “Käpikust Kölerini. Muuseumikogu sünnilugu“. Samasugune tuur toimub kell 14.00 vene keeles ja kell 16.00 inglise keeles. Milline hoone oli Eesti Kunstimuuseumi esimene asupaik? Millised olid esimesed muuseumikogusse võetud esemed? Miks on tänase Eesti Kunstimuuseumi kogusse varem kuulunud ka koonlalauad, käpikud ja Pärsia sõjamehe kiiver? Lühituurid näitusel „Käpikust Kölerini. Muuseumikogu sünnilugu“ tutvustavad ülevaatlikult Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni kujunemislugu muuseumi asutamisest 1919. aastal kuni Teise maailmasõjani. Tollal koguti lisaks kunstiteostele ka taluesemeid, rahvuslikku käsitööd ja muud kultuurivara. Nii mõnigi sõdadevahelisel ajal muuseumisse jõudnud maalidest, graafikast ja skulptuuridest on käesoleval näitusel laiema publiku ees esimest korda! Lisaks uudistatakse igal tuuril lähemalt paari põnevat objekti, mille päritolulugu ja hilisem saatus iseloomustavad muuseumide kogudega tehtavat igapäevast uurimis-, säilitus- ja teavitustööd. Erituuri viivad läbi Eesti Kunstimuuseumi peavarahoidja Kersti Kuldna, Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre ja Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Kerttu Männiste. Tuuri pikkus u 25 minutit. Eelregistreerimist ei ole, sissepääs muuseumipileti ja muuseumikaardiga.
17. novembril kell 15.00 toimub Mikkeli muuseumis tuur “Johannes Mikkel ja kunstnikulegendid”. Kunstiteoste, eriti vanade ja silmapaistvatega, käib sageli kaasas legende nende autorluse, päritolu ja kogudesse jõudmise kohta. Just sellised, paljuski koguja väärtushinnanguid ja omailma vahendavad lood on oma kogusse kuuluvate maalide kohta kirja pannud ja lindile rääkinud kunstikoguja Johannes Mikkel. Pärast Mikkeli kogu jõudmist Eesti Kunstimuuseumisse ei ole tema kõrgelennulisi atributsioone õnnestunud kinnitada, küll aga on kollektsioon pakkunud palju uurimis- ja avastamisrõõmu. Johannes Mikkel oli 20. sajandi teise poole Eesti üks mitmekülgsemaid ja laiahaardelisemaid kunstikogujaid. Kunstiteoseid omandades ei taotlenud Mikkel mingit kindlat süsteemi ega spetsialiseerunud kitsamale alale, teda paelus kõik vana, väärikas ja esteetiline. Tuuri Johannes Mikkeli kogusse kuulunud teoseid saatvate legendide ja tänaste teadmiste kohta viib läbi Kadrioru kunstimuuseumi ja Mikkeli muuseumi direktor Aleksandra Murre. Eelregistreerimist ei ole, sisspääs muuseumipileti ja muuseumikaardiga.
Eesti Loodusmuuseum peab lausa uudishimu kuud. Äripäeviti saab muuseumis kella 12-13 vahel soodsamalt vaimutoitu nautida. Ekspositsiooni on välja valinud mitmeid iseloomulikke näiteid kogudest, igast vallast midagi. Tähelepanu pöörame digiteerimisele, preparaatide kahjustumisele ajas, museaalide muutumisele ajas. Vaata lisa siit.
Ida-Virumaa
16. novembril on võimalik osa võtta Narva muuseumi Läänehoovi tuurist. Kell 13.00 toimub eestikeelne ja kell 15.00 venekeelne eksursioon. Sissepääs eelregistreerimise ja muuseumipiletiga.
17. novembril toimuvad eksursioonid Narva muuseumi hoidlasse. Hoidla tuuril näeb muuhulgas uraanklaasist kruusi hõbedaste viinamarjapuu kujuliste dekoratiivelementidega. Kaunist uraanklaasi tuntakse juba iidsetest aegadest, kuid suuremahuline tootmine algas alles 19. sajandi keskel. Sellest klaasist valmistati ehteid, nõusid, viimistlusplaate, nööpe ja dekoratiivesemeid. See jätkus seni, kuni uraani radioaktiivsed omadused teatavaks said. Uraanklaasist valmistatud esemed on kunstigurmaanide ja kollektsionääride jaoks ihaldatud trofee. Tuuril kasutame ultraviolettkiirgusega lampi, et näha, kuidas kruus hakkab väga erksalt ja ilusalt helendama – ilmub kollakasroheline fluorestsents. Kell 12.00 on eestikeelne ja kell 14.00 venekeelne ekskursioon. Sissepääs eelregistreerimise ja muuseumipiletiga.
Jõgevamaa
17. novembril saab Kalevipoja Kojas lisaks tavapärasele vaadata vanu koolivorme koja kogudest. Eelregistreerida pole vaja, sissepääs muuseumipileti ja muuseumikaardiga.
Järvamaa
16. novembril ja 17. novembril kell 12.00 toimub Järvakandi Klaasimuuseumis tuur avatud hoidlas. Sissepääs muuseumipiletiga, mille saab soetada kohapeal ja sularahas.Laupäeval võtab teid vastu muuseumi juhataja Allan Kima, pühapäeval muuseumi varahoidja Külli Muromägi. Külastamine mõlemal päeval on eraldi etteregistreerimisega telefonil 5182610. Grupi suurus on piiratud. Address Pargi 1, Järvakandi, II korrus. Sissepääs pangaautomaadi juurest. Parkimine maja ümbruses on tasuta.
Lääne-Virumaa
17. novembril kell 11.00 ja 13.00 on võimalik tutvuda Virumaa Muuseumide hoidlatega aadressil Tallinna 3 /1, Rakvere (Politseimuuseumi hoovis, sissepääs läbi Politseimuuseumi kassa). Grupi suurus kuni 10 inimest ja osalemine eelregistreerimisega. Sissepääs tasuta.
17. novembril kell 12.00 ja 14.00 saab Palmse mõisas tutvuda perekond Pahlenite aaretega. Ainult sel päeval on harukordne võimalus oma silmaga näha muuseumi kogudes hoiul olevaid Palmse mõisaga seotud perekond Pahlenite originaalesemeid, mis on põnevaid radu pidi tee tagasi Eestisse leidnud. Kuna Pahlenid lahkusid Palmsest 1917. aastal koos suure osa oma varaga, on Palmse kogudes väga vähe perega seotud asju säilinud; see-eest käib iga esemega kaasas põnev kojujõudmise lugu. Esmakordselt saab Palmses näha suuremat osa teadaolevaid originaalesemeid mõisatuuri käigus koos Virumaa Muuseumide baltisaksa ajaloo teaduri Susanna Mureliga, kes tutvustab nii perekond Pahlenite ajalugu mõisas kui ka nende asju.Eraldi mainimist väärib viimane lisandus muuseumikogudesse – Carl Magnus von der Pahleni portree, mille maalis 1856. aastal Alexander von der Kotzebue. Sissepääs muuseumipiletiga, kehtib muuseumikaart. Eelregistreerimist ei ole.
Põlvamaa
Eesti Maanteemuuseumis pikeneb uudishimupäev uudishimukuuks. Kuni novembri lõpuni saab Eesti Maanteemuuseumi külaline uudistada eriskummalisi eksponaate, mis on valmistatud vajaduspõhiselt leidlike inimeste poolt, aga kahjuks ei jõudnud näitusele “Peedist Pesumasin, leidlikkus teel”. Teiste hulgas väärivad tähelepanu näiteks Tandem-jalgratas “”Metssiga””, mille on valmistatud pime mees Allan Pantšenko või Madis Punsoni družba mootorile ehitatud jääsõiduvõrr. Tehnikahuvilistele on meil pakkuda vaatlemiseks ka iseehitatud mootor. Uudishimupäeva giidituurid “Kiika kogudesse” toimuvad laupäeval, 16.novembril kell 11.00 12.00. Ringkäikudega saab liituda eelregistreerimisega. Sissepääs muuseumipiletiga, kehtib muuseumikaart.
Laupäeval, 16. novembril kell 11.00-13.00 tutvustab kuraator Paavo Kroon esemeid, mis ei jõudnud näitusele “Peedist Pesumasin, leidlikkus teel”. Paavo räägib lähemalt, kuidas jõuavad esemed kogudest näitusele, aga kui nad näitusele ei jõua, kuhu siis?
Pärnumaa
Kurgjal, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis toimub 17. novembril kell 12.00 tuur muuseumiterrirooriumil neisse kohtadesse, kuhu tavaliselt ei lasta ega käida. Hoidlast tuuakse selleks päevaks tutvumiseks välja Jakobsoni raamatud ja teisi talu ehitamisega seotud asju. Vajalik eelregistreerimine. Sissepääs muuseumipileti ja muuseumikaardiga.
Raplamaa
17. novembril kell 11.00 ja kell 13.00 toimub Sillaotsa talumuuseumis eksursioon „Veeuputuse-eelne röntgeniaparaat, ministri isetehtud traktor ja teised Talupojatarkuse Teavitustare kurioosumid“. Eksursiooni tasu 4 eurot, tasumine kohapeal sularahas. Vajalik eelregistreerimine.
Tartumaa
16. novembril kell 11.00 toimub TYPA trüki- ja paberikunstikesuses eestikeelne tuur “Mis on “sibulakuhi”?” Kavas on lühike tuur trükisaalis ja trükitähtede sorteerimise talgud. Sündmus on osalustasuta. Registreerumine siin. Pühapäeval, 17. novembril kell 11.00 toimub samasugune tuur inglise keeles. Registreerumine siin. Kavas on lühike tuur trükisaalis ja trükitähtede sorteerimise talgud. Sündmus on osalustasuta.
17. novembril kell 13.00 ja kell 14.00 toimub kogude tuur Tartu ülikooli muuseumis. Koguhoidja Maris Tuuling tutvustab ekskursiooni käigus muuseumis tallel olevaid esemeid ja arhiivmaterjali, mis räägivad ülikooli hariduse ja teadustöö lugu alates 19. sajandist. Tuuri käigus on erakordne võimalus pääseda muusemikülastajale suletud hoidlaruumidesse ja saada aimu kogude sisust ja suurusest. Sissepääs eelregistreerimisega.
17. novembril kell 13.00 saab Tartu ülikooli loodusmuuseumis osaleda ekskursioonil “”Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ajaloost”, kus räägitakse väärikatest eksponaatidest.Uudishimupäeva puhul keskendume Euroopa metsade suurima asuka Euroopa piisoni topisele. Piisoniga käib kaasas ka üks lugu, millest pole varem avalikult räägitud.
17. novembril kell 11.00 ja kell 12.00 toimub Tartu Linnaajaloo Muuseumide hoidlatuurid Raadile (Narva mnt 177). Tuurid viib läbi muuseumi peavarahoidja Kaie Jeeser. Koha saab broneerida ja pileti soetada siit.
Eesti Põllumajandusmuuseumis oodatakse huvilisi muuseumi salaelu avastama kella 10.00-15.00. Plaanis on mitmesuguseid tegevusi, näiteks paberi restaureerimine, uurime Eesti muuseumide infosüsteemi, õpime museaalide tähistamist ning küpsetame leivaahjus maitsvat leiba ja valmistame võid. Vaata lisa. Sissepääs muuseumipileti ja muuseumikaardiga.
Valgamaa
17. novembril on Valga muuseumis avatud mininäitus “Mis asi see on?”, kus tutvustatakse põnevaid leide muuseumi kogudest. Näiteks saab näha kummalisi pesumasinaid, mammutihambaid, suhkrupurustamise masinat, pangaseifi aastast 1913, jubedaid hambatange ja palju muud. Sissepääs muuseumipileti ja muuseumikaardiga.
Võrumaa
17. novembril kell 10.00 ja 11.30 toimub tuur Mõniste Talurahvamuuseumis. Tuuril näitame peamiselt esemeid mis asuvad peahoone hoidlas; nö „eriliste museaalidena“ tooksime välja Mõniste mõisast pärinevaid ehitusdetaile ning muid mõisaesemeid, mida püsiekspositsioonis väljas ei ole. Tuurile saab eelregistreerumise ning muuseumipilei või muuseumikaardiga.
Uudishimu päev on Vabariigi Presidendi algatus, mida esimest korda tähistati 2022. aasta 17. novembril. Päeva eesmärk on väärtustada uudishimu kui elukestva õppimise alust ning innustada tegevusi, mis inspireerivad igas vanuses inimesi silmaringi avardama ja uusi teadmisi ning oskusi omandama.