Muuseumirotid 2025
12. veebruaril 2026 selgusid Rakveres Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas Ukuaru Eesti muuseumiauhindade võitjad. Tänavu jagati muuseumirotte kokku üheksas kategoorias ning lisaks pani eriauhinna välja nii Eesti Muuseumiühing kui ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakond.

2025. aasta muuseumide aastaauhindade laureaadid. Foto: Mario Pedanik
„Eesti muuseumide aastaauhindade jagamine on hea hetk peatuda ja pöörata tähelepanu neile erakordselt tarkadele inimestele, kelle töö on koguda, säilitada, tutvustada ja pidevalt uuesti mõtestada meie rikast kultuuripärandit. Mul on hea meel näha nominentide hulgas nii mitmekesist ülevaadet meie kultuuriruumist ja selle hoidjatest. Tänan kõiki muuseumitöötajaid selle südamega tehtud töö eest!“ lausus kultuuriminister Heidy Purga.
„Muuseumiroti tänavused võitjad kinnitavad, kui sügavalt ja siiralt kõnetab meie kultuuripärand inimesi, kes seda igapäevaselt hoiavad ja nähtavaks teevad. Iga auhinnatud algatus kannab endas midagi liigutavalt inimlikku — pühendumust, uudishimu ja julgust luua tähendust. Tänan kõiki tegijaid, kes panevad oma südame muuseumide töösse ning annavad meie ühisele pärandile uue elu ja uue hingamise,“ ütles muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson.
Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid on:
AASTA NÄITUS ja suure muuseumiroti võitja on Eesti Tervisemuuseumi näitus “Hüvasti noorus!”. Näituse kureerisid Ülle Kask, Anna Rinaldo ja Kersti Möldre.
AASTA MUUSEUMIHARIDUSE EDENDAJA tiitli pälvis SA Eesti Vabaõhumuuseum peredele suunatud õpikeskkonna “Talulapse maailm. Iga väike samm loeb” eest. Õpikeskonna loojad on Dagmar Ingi, Maret Tamjärv, Tanel Veeremaa.
AASTA MUUSEUMIKOGU ARENDAJA on SA Narva Muuseum, kes sai lauraadiks Narva Kunstigalerii juhtmestiku vahetuse eest, millega kaasnesid suuremahulised kogude korrastustööd. Projekti viisid ellu Maria Smorževskihh-Smirnova, Deniss Zimin ja Zurab Jänes.

Narva muuseumi meeskond tunnustust vastu võtmas. Foto: Gunnar Laak
AASTA KONSERVEERIMISTÖÖ auhinna pälvis Tallinna Linnamuuseumi konservaator Heili Jürisoo-Lippin uus-rokokoo mööbli komplekti konserveerimise eest.
AASTA parimaks TEADUSTRÜKISEKS valiti Eesti Meremuuseumi trükis “ Kadrioru koge. Vraki teekond merepõhjast muuseumi”. Raamatu autoriteks on Eva-Maria Maiste, Maili Roio, Erki Russow, Priit Lätti.
AASTA TEADUSÜRITUS on Teatri -ja Muusikamuuseumi (SA Eesti Ajaloomuuseum) konverents “ Tantsiv keha. Moderntants aja pööristes.” Konverentsi korraldasid Annely Kaldoja, Anne-Liis Maripuu, Heili Einasto ja Anneli Saro.
AASTA MUUSEUMIUUENDAJA tunnustuse pälvis Eesti Loodusmuuseum eraraha kaasamise eest. Tunnustuse said Hanna Mari Villsaar, Heidi Jõks ja Mairo Hirmo.
AASTA KOGUKONNA SÕBER on Eesti Loodusmuuseum, kes on kaasanud kogukondi uue loodusmuuseumi loomisesse. Tunnustuse pälvisid Evelin Pääsukene, Ulla Villem ja Hanna Mari Villsaar.
AASTA TURUNDUSTEGU tunnustuse pälvis Tartu Mänguasjamuuseum projekti “Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt” eest. Projekti vedasid Marge Pärnits, Tiit Kimmel, Birgit Rae.
Eesti Muuseumiühingu eriauhinna „Aasta muuseumitöötaja ehk Terav Pliiats“ pälvis Agnes Aljas.

Terav pliiats 2025 on Agnes Aljas. Foto: Mario Pedanik
“Eesti Rahva Muuseumi teadussekretär Agnes Aljas on pikaajaliselt ja järjepidevalt panustanud Eesti muuseumimaastikku kui teravapilguline uurija, uuendusmeelne arendaja, kontekstitundlik kuraator ja selge sõnaga õpetaja. Ta on olnud võtmeisik mitmetes olulistes teadus- ja arendusprojektides ning aidanud Eestisse tuua rahvusvahelisi konverentse ja valdkonna suursündmusi. Globaalsetes võrgustikes hinnatud ja väärtustatud professionaalina on ta vahendanud Eestisse parimaid rahvusvahelisi museoloogia teooriaid ja muuseumipraktikaid ning samas suurendanud Eesti muuseumide nähtavust ja mõjukust,” põhjendas valikut Eesti Muuseumiühingu esindaja Kerttu Männiste.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakonna ehk Visit Estonia Rotilõksu nimelise eriauhinna külastajasõbraliku muuseumi eest pälvis Narva muuseum.
EISi turismi fookusvaldkonna juhi Orvika Reilendi sõnul on Narva Hermanni linnus ühes muuseumiga on üks Ida-Viru peamisi turismimagneteid ja samas ka maamärk, mille taustal tahab iga piirilinna jõudnud väliskülaline end jäädvustada. „Narva muuseum on viimastel aastatel korraldanud mitmeid silmapaistvaid näituseid ja julgeid aktsioone, andes ajaloo-, ühiskonna- ja poliitikahuvilisele turistile põhjuseid külastada Narvat mitte ainult korra, vaid rohkemgi. Muuseum, mis reageerib ümberringi toimuvale ja osutab tundlikele teemadele, on väga tänapäevane muuseum ning välisturistidki näevad Narvas korraga nii moodsat muuseumi kui ka 700-aastast linnust,“ tõdes Reilend.
