Menüü

EMMA

EMMA ehk Eesti MuuseumiMeene Auhind loodi 2009. aastal eesmärgiga esile tõsta muuseumides arendatud suveniire. Üle maailma toimib muuseumipoodides pakutav nii reklaami kui ka tuluallikana.

Millised on need suveniirid või meened, mis muuseumi identiteeti, olemust ja tegevust iseloomustavad ning samal ajal ka kõige paremini müüvad? On selleks tabava tekstiga tass, T-särk, tikutops või hoopiski midagi nutikamat ja uudsemat?

Üle aasta toimuv EMMA konkurss on inspireerinud muuseume enam mõtlema meenele kui turundusartiklile. Loodud on palju uusi, vaimukaid ja loomingulisi suveniire. Esimesed preemiad anti välja 2009. aastal ning peapreemia omanikeks said Eesti Tervishoiu Muuseumi seljapesuhari ja Eesti Maanteemuseumi hääletajakinnas.

Muuseumimeenete konkursil, mille auhinnafond on 2000 eurot, on osalema oodatud kõik Eesti muuseumid. Konkurss toimub üle aasta, järgmine konkurss toimub 2026. aastal. EMMA konkursi võitjad kuulutatakse välja Eesti muuseumide aastakonverentsil.

Konkursi korraldaja ja täpsem info: Kristi Paatsi, EMÜ juhatuse liige (Kalamaja Muuseumi juhataja), kristi.paatsi@linnamuuseum.ee, 5257662.

EMMA žürii:

Hoidkem vaim virge ja saagu väärt mõte teostatud!

EMMA statuut

EESTI MUUSEUMIMEENE AUHINNA (EMMA) statuut

1. ÜLDSÄTTED
1.1. EMMA on rahaline tunnustusauhind, mis antakse parima muuseumimeene esitanud Eesti muuseumile. EMMA auhinda antakse välja üle aasta.
1.2. Auhinna eesmärgiks on muuseumide igapäevatöö ühe osa – tootearenduse tunnustamine ja väärtustamine, muuseumide kogude kui inspiratsiooniallika kasutamine loovtööstuses.
1.3. Rahalist auhinda annab välja Eesti Muuseumiühing koostöös Kultuuriministeeriumiga.

2. KANDIDEERIMISE TINGIMUSED
2.1. Konkursil võivad osaleda kõik Eesti Vabariigi muuseumid olenemata omandivormist.
2.2. Konkursile esitatav meene peab olema muuseumi poolt loodud viimase kolme aasta jooksul.
2.3. Konkursile esitatav meene peab olema seotud muuseumi identiteediga.
2.4. Iga muuseum võib konkursile esitada kuni 3 meenet aastas.

3. KONKURSI AJAGRAAFIK JA LÄBIVIIMISE KORD
3.1. Avalik konkurss kuulutatakse välja hiljemalt 1. juulil.
3.2. Kandideeriv meene peab olema toodetav.
3.3. Žüriile tuleb esitada meene originaal.
3.4. Žüriile tuleb esitada kaaskiri meene järgmiste andmetega:
kandideeriva muuseumi nimi, idee kirjeldus, foto, meene idee autor, meene disainer, meene teostaja ja valmistaja (lubatud on tootenäidis).
3.4. Originaalmeened tagastatakse muuseumidele.
3.5. Konkursile esitatud meened eksponeeritakse näitusel EMÜ ja ICOM Eesti rahvusvahelisel sügiskonverentsil.
3.6. Võitja kuulutatakse välja EMÜ ja ICOM Eesti rahvusvahelisel sügiskonverentsil.
3.7. Konkursi kohta saab jooksvat informatsiooni Muuseumide Infokeskuse veebilehelt (muuseum.ee).

4. HINDAMISE KORD JA KRITEERIUMID
4.1. Konkursile esitatud meeneid hindab 7-liikmeline žürii, kuhu kuuluvad Eesti Muuseumiühingu, Eesti Disainerite Liidu, Eesti Kunstiakadeemia, Kultuuriministeeriumi esindajad.
4.2. Žürii koosseis vahetub igal teisel aastal.
4.3. Võitmiseks on vajalik žürii konsensuslik heakskiit.
4.4. Oma otsuste langetamisel lähtub žürii järgmistest peamistest kriteeriumidest: meene idee kannab muuseumi identiteeti, meene on inspireeritud muuseumi kogust, meene toetab muuseumi näitusetegevust, meene on kaasaegse disainiga, atraktiivselt teostatud, meene väärtustab kultuuripärandit, meene omab pedagoogilist väljundit.

5. AUHINNAFOND
5.1. Eesti Muuseumimeene auhinnafond on kuni 2000 € aastas, mis võib olla žürii otsusega jagatud erinevate meeneid esitanud muuseumide vahel.
5.2. Auhinnaraha on mõeldud võitnud muuseumile tootearenduseks.

EMMA 2026

Eesti Muuseumiühing kuulutas Eesti muuseumimeene auhinna EMMA 2026 võitjad välja 28. septembril Eesti Rahva Muuseumis.

Tänavusele konkursile esitas 23 muuseumi kokku 42 toodet ja tootesarja. Valik ulatus rinnamärkidest ja käsitööehetest lauamängude, seemnekomplektide ning leivaküpsetuskomplektini.

Esimese koha ja 1000-eurose preemia pälvinud Eesti Tervisemuuseumi vestluskaardid „Jutud tagataskust“ on seotud näitusega „Hüvasti, noorus!“. Žürii hindas kaartide uuendusmeelset formaati, omanäolisust ja professionaalset teostust. Vestluskaardid on loodud esmajoones vanemaealistele seltsi pakkumiseks, kuid tänapäevases sotsiaalmeediakeskses maailmas, aitavad need vestlust alustada ja üleval hoida igaühel sõltumata vanusest. 

Teise koha ja 600-eurose preemia sai Eesti Vabaõhumuuseumi putukaprosside sari „Eesti Vabaõhumuuseumi kutsumata külalised“. Käsitööna valminud puidust prossidel on kujutatud Eesti Vabaõhumuuseumi hinnatud varade kõige suuremaid vaenlasi ehk puidukahjureid alates häänetust toonesepast kuni majasikuni. Žürii tõstis esile meenete tugevat seost muuseumiga, omanäolist teostust. Prossid on käsitsi maalinud Vabaõhumuuseumi konservaator Marike Laht.

Kolmanda koha ja 400-eurose preemia pälvis Iisaku Kihelkonna Muuseumi tutiviht. Žürii hinnangul on tegemist nutika ja omanäolise meenega, millel on tugev seos muuseumi püsiekspositsiooniga ning potentsiaal kõnetada nii kodu- kui välismaiseid muuseumikülastajaid.

Muuseumikaardi 500-eurose tootearenduspreemia sai Tallinna Linnamuuseumi Legendišokolaad. Šokolaadipakenditel olevate QR-koodide kaudu saab kuulata kolmes keeles Tallinna legende. Žürii tunnustas toote läbimõeldud kujundust, disaineri kaasamist ja leidlikku lahendust, mis ühendab füüsilise meene muuseumi jutustatud lugudega.

Lisaks auhinnatud meenetele märkis žürii ära Kondase Keskuse käsitööna valminud lauamängu „Maasikas ja tigu“, TYPA trüki- ja paberikunstikeskuse ajalooliste tinasümbolitega kirjakomplekti ning Maaelu Uudishimukeskuse pestud lambavilla. Viimast tõsteti esile kui head näidet sellest, kuidas muuseum saab olemasolevale materjalile anda uue ja praktilise kasutuse.

Žürii hinnangul olid tänavuste tööde tugevusteks muuseumi identiteedi ja kogudes leiduvate lugude kasutamine, kohalike tootjate ja käsitöömeistrite kaasamine ning tähelepanu taaskasutusele. Samal ajal kutsus žürii muuseume senisest terviklikumalt läbi mõtlema toodete visuaalset teostust, pakendeid ja materjalivalikut: jätkusuutlikku toodet peaks toetama ka loodussõbralik pakend.

EMMA on üle aasta toimuv Eesti muuseumimeenete konkurss, mida korraldatakse alates 2009. aastast. Konkursi eesmärk on tunnustada muuseumide tootearendust ning innustada kasutama muuseumikogusid, näitusi ja lugusid uute, kvaliteetsete ja nüüdisaegsete toodete loomisel.

EMMA põhiauhinnafond on 2000 eurot ja seda toetab Eesti Kultuurkapital. Muuseumikaart annab lisaks välja 500-eurose tootearenduspreemia.

Žüriisse kuulusid Reet Aus, Johanna Jõekalda, Liisi Ots, Bruno Palmik, Maris Tuuling, Brit Tammeorg ja Anu Viltrop.

Konkursile esitatud toodete fotod leiad siit.

EMMA 2024

Eesti muuseumimeene ehk EMMA konkursile sai meeneid esitada 5.septembrini.

Kõiki konkursile esitatud meeneid saad piiluda sellelt lingilt!

EMMA on üle-aastane rahaline tunnustusauhind parima muuseumimeene esitanud Eesti muuseumile. Võistluse eesmärgiks on muuseumide igapäevase töö ühe osa – tootearenduse – tunnustamine ja väärtustamine ning muuseumide kogude kui inspiratsiooniallika kasutamine loovtööstuses.

Tunnustuskonkursi auhinnafond on 2000 eurot. Muuseumimeene konkursil on oodatud osalema kõik Eesti muuseumid.  Võistlusele saadetud meeneid tutvustataks e Paides toimuval konverentsil, mis on suurepäraseks võimaluseks tutvustada kolleegidele paaril viimasel aastal elluviidud uuenduslikke ideid. Hindamiskomisjoni liikmed on muuseumi-, turismi- ja tootedisaini valdkonnast.

EMMA konkursi võitjad kuulutati välja 16. septembril Paides.

EMMA statuudi leiad siit.

Täpsem info:
Kristi Paatsi
EMÜ juhatuse liige
E-post: kristi.paatsi@linnamuuseum.ee
Telefon: +372 5257662

Toetab Eesti Kultuurkapital

EMMA 2022

Eesti Muuseumiühing andis 26. septembril 2022 XXV Eesti Muuseumide Festivalil Narvas üle tunnustusauhinnad EMMA parima muuseumimeene välja töötanud Eesti muuseumidele.

Muuseumimeenete konkursi auhinnafond oli 2000 eurot, millele andis oma panuse Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapital.

Esimese preemia võitis Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare Muuseumi meenesari „Vargamäel oli elu veel raskem“ tugeva ja tänasel päeval väga olulise sõnumiga. Toode kutsub lugema Eesti kirjandust, toetab eesti keelt ja kultuuripärandit ning paneb meid väärtustama seda, mis meil täna on. Žürii soovitab energiakriisi ajal teha muuseumil ka sama sõnumiga soojakoti!

“Vargamäel oli elu veel raskem“ lause on n-ö väljamõeldis, mis ei ole kellegi tsitaat ning ühtaegu küll kinnitab Vargamäe kuvandit, teisalt viskab pisut nalja nii kuvandi kui ka eestlaste üle (kellel on alati kiire, palju tööd ja parajasti raske elu).

Külastajad tundsid ennast (või sõpru/lähedasi) särgilauses ära ning särk osutus populaarseks. Seetõttu täiendati särki ka pusaga (arvestades, et suur osa ajast on Eesti kliima pigem pusade kandmiseks sobiv) ning tugevast riidest kotiga, mis sobib hästi ka raamatute tassimiseks. Koti puhul saab sõna „raske“ ka lisatähenduse (juhul, kui tassitakse midagi rasket, näiteks palju raamatuid).

Teise koha saavutas Saaremaa Muuseumi võimas meenesari „Viikingid enne viikingeid“, mis on inspireeritud Salme arheoloogilistest leidudest. Suveniiride loomise juurde kaasati terve hulk disainereid, kunstnikke, käsitöölisi ja ettevõtteid.

Auväärne žürii otsustas, et kolmas koht läheb jagamisele Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi võidusokkide „Sometimes lose, always win“ ja Eesti Tervisemuuseumi Õnnekalendri vahel.

Žürii hindas tänavu 17 muuseumi 27 meenet või meenekomplekti. Osalejaid oli rohkem kui varasematel aastatel. Lisaks auhinna pälvinud muuseumidele tõstis žürii esile kiidusõnadega Tartu Linnaajaloo Muuseumide meenet Muuseumitöötaja kindad, Vabaõhumuuseumi linnupiimakommide pakendi ja Arvutimuuseumi käsitsi maalitud t-särgid.

Hindamisel lähtuti EMMA statuudis esitatud kriteeriumitele – meene kannab muuseumi identiteeti, on inspireeritud muuseumi kogust, toetab muuseumi näitusetegevust, on kaasaegse disainiga, atraktiivselt teostatud, väärtustab kultuuripärandit ja omab pedagoogilist väljundit.

Žüriisse kuulusid: Kadri Rannala (Eesti Tervisemuuseumi direktor, ICOM Eesti esindaja); Mariann Raisma (TÜ muuseumi direktor, EMMA konkursi idee autor); Andres Labi  (OÜ Ruumilabor sisearhitekt, Eesti Disainerite Liidu ja Eesti Sisearhitektide Liidu liige); Mirjam Rääbis (Muinsuskaitseameti muuseumivaldkonna juht); Lily Allas (loodus- ja kultuuriturismi teemajuht, EASi ja KredExi ühendasutus); Ketli Tiitsar (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi programmi juht) ja Sten Lindpere (Refleks OÜ, loovjuht/disainer).

EMMA auhinda antakse välja üle aasta. Auhinna eesmärgiks on muuseumide igapäevatöö ühe osa – tootearenduse tunnustamine ja väärtustamine, muuseumide kogude kui inspiratsiooniallika kasutamine loovtööstuses.

Auhinna väljaandmist toetas:

EMMA 2020

XXIII Eesti muuseumide festivalil Narvas jagati välja parimate muuseumimeenete ehk EMMA auhinnad. Anti välja kolm rahalist auhinda.

I ja II KOHT JAGAMISEL
Auväärne žürii otsustas, et I ja II koht lähevad 2020. aastal jagamisele Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli muuseumi meenete vahel. Kumbki muuseum sai auhinnaks 750 eurot, mis on nähtud ette edaspidiseks meenearenduseks.
Kunstimuuseumi kunstimemo on hariv lauamäng erinevas eas inimestele. Kunstimemo tutvustab muuseumi kogudesse kuuluvaid töid perioodist 15.- 20. sajandi. Kunstimemo pakendil on number 1, sest edaspidi on muuseumil kavas mängude tootmist jätkata Kunstimemo idee autorid on Tiiu Parbus, Tuuli Aule ja Mari Kangur, disainer on Tuuli Aule ja tootja Just Print OÜ.

Tartu Ülikooli muuseumi „Kruus rektorite allkirjadega“ on Eesti rahvusülikooli 100. juubeli puhuks valminud meene. Kruusil on 16 rektori allkirjade jäljendid. Kruusiga on kaasas teabeleht kõikide rektorite nimedega ja ametiaja daatumitega.

III KOHT

 Tallinna Kirjanduskeskuse Vilde muuseumi triibuline öösärk sai auhinnaks 423 eurot. Triibuline öösärk viitab Eduard Vilde teosele „Minu esimesed triibulised“ ning ajastule – 1920. aastatel oli meesterahva magamisriideks sageli öösärk. Triibulise öösärgi idee autorid on Kadi Kesküla ja Maarja Vaino, mis valmis koostöös Runik OÜ ja õmbleja Tiia Ambergiga.

Žürii hindas 15 muuseumi 29 meenet või meenekomplekti. Hindamisel lähtuti EMMA statuudis esitatud kriteeriumitele – meene kannab muuseumi identiteeti, on inspireeritud muuseumi kogust, toetab muuseumi näitusetegevust, on kaasaegse disainiga, atraktiivselt teostatud, väärtustab kultuuripärandit ja omab pedagoogilist väljundit.

Žüriisse kuulusid: Jane Liiv (Eesti Rahva Muuseumi peakunstnik, Tartu Kunstnike Liidu juhatuse liige), Anu-Maaja Pallok (EV kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik), Kadri Rannala (Eesti Tervishoiu Muuseumi direktor, ICOM Eesti esindaja), Mariann Raisma (TÜ muuseumi direktor, EMMA konkursi idee autor), Maris Tuuling (TÜ muuseumi koguhoidja, Kunstiühing Pallas liige), Pilvi Käiro (SA Tatumaa Turism turundusspetsialist), Taisi Kadarik (TTÜ lektor, eesti Sisearhitektide Liidu liige).

Eesti Muuseumiühing tänab Eesti Kultuurkapitali auhinnaraha toetuse eest.