“Öös on liikumist” teema on seotud eelkõige 2023. aasta riikliku liikumise teema-aastaga, mis keskendub tervislikele eluviisidele ja liikumisharrastusele. “Liikumine kui teema on väga mitmekülgne. Liikuvus tähendab lisaks sportimisele ka reisimist – kuidas ja mis vahenditega on liikuma saadud ja kuhu on kohale jõutud. Liikumine võimaldab rääkida arengust ja teest sihtide poole või hoopiski muuseumiöisest salapärast, kui miski näitusesaalis tasakesi liigutama hakkab,” ütles muuseumiöö koordinaator Heliis Martinson.

Muuseumiöö teema valisid muuseumitöötajad üle Eesti. “Populaarsemad ja enim mainitud teemad olid ühel või teisel kombel seotud liikumise, tegutsemise, elu ja meluga. Teemade kaudu tõusis selgelt esile soov ja vajadus pöörduda tagasi aktiivse, ühiselt tegutsemist, ringi liikumist ja reisimist sisaldava normaalsuse juurde,” kommenteeris  teemakorjet Muuseumiöö koordinaator Heliis Martinson.

Muuseumiöö teemakorjel osales 167 muuseumitöötajat.

Teemad – elavus ja rahu kobarkriisiöös

Ideekorjes pakutud teemasid vaadates tõuseb selgelt esile reaktsioon viimaste aastate kriisidele – soov ja vajadus nii rahulikuma kui ka elavama maailma järele. Kolme populaarseima variandina tõusidki esile (“Öös on…”) “rahu”, “liikumist”, ja “(m)elu”. Pakuti, et öös võib leida ka valgust, varje, pärle, vigu, rohetarkust ja palju muudki.  

Korraldustoimkonna ülesandeks oli valida lõpphääletuseks välja teemad, mis oleksid piisavalt üldised, selged ja aktuaalsed. Hea teema on raamistusena löövalt mõjus, kuid võimaldab paljudel eriilmelistel muuseumidel leida fookusteema raames endale sobiv tõlgendusviis. 

Korraldajate valikul jäi populaarsematest variantidest kõrvale “Öös on rahu”, mille pakkumist seostati nii nutimürast ja kriisidest rõhutud vaimse tervise kui ka Ukraina sõjaga. Sõnum mõjuks segasena ja petlikuna ning vajaks liiga palju täpsustamist juhul, kui Venemaa agressioon ja kannatused Ukrainas kestavad ka muuseumiöö toimumise ajal . Nii jääb see teema ootama Ukraina võidu järgse aasta kevadet.

Muuseumiöö programmiga saavad liituda kõik Eesti muuseumid või muud mäluasutused, erakogujad ning kollektsionäärid, kes on valmis sel õhtul oma uksed külastajatele avama kell 18–23. Muuseumiööl on sissepääs igasse programmis osalevasse muuseumi ja kultuuriasutusse 1 euro külastaja kohta. Kuni 8-aastased lapsed pääsevad muuseumi tasuta. Muuseumiöö pilet aitab toetada muuseume, et pakkuda külastajatele öö eriprogramme, ekskursioone, kontserte, etendusi ja töötubasid.

Kuidas näidata liikumist öös?

Iga muuseum saab valitud teema raames mõelda välja programmi, mis endale kõige paremini sobib. Liikumise teemat põhjendati ja seostati eelkõige saabuva liikumise teema-aastaga, mis keskendub liikumisharrastusele ja tervislikele eluviisidele. Ilmselt leidub häid võimalusi külastaja liigutama panekuks ja tervise väärtustamiseks nii kindlusmuuseumi treppidel kui ka kunstisaalis.

Liikumist võib mõtestada ka liikuvusena transpordi ja reisimisega seoses. Termin “liikuvus” on viimastel aastatel tulnud kasutusele “transpordi” alternatiivina. “Liikuvus” ei tähenda ainult reisimist punktist A punkti B, vaid kõike, mis liikumist mõjutab alates piletiostust ja parkimisest kuni tänavaruumi ja taristuni. Sellist laia liikuvuse käsitlust võib kohandada nii minevikule kui ka tänapäevale. Võib rääkida endisaegsest reisimisest või mõelda hoopis sellele, kui ligipääsetav on muuseum jalgsi, rattaga või lapsekäruga tulijale. Kuidas saaks muuseum ise endast välja inimeste sekka minna jalgsi- või rattatuuridega?

Kahe peamise mõtestamisviisi kõrval saab loomulikult olla loov ning luua omapäraseid seoseid. Ka ideekorjes pakuti võimalusena välja näiteks salapärane (“Miski hakkab öises muuseumis liigutama…”) ja koguhoidjalik vaade (“Kahjurid hakkavad kogudes liigutama!”).

Tagasiside – turundus, vabatahtlikud ja sissepääsutasu

Lisaks teemadele kasutasid paljud ideekorjes osalenud võimalust jagada tähelepanekuid ja ideid muuseumiöö korralduse osas. Muuseumiöö korraldusmeeskonnalt oodatakse ennekõike hästi korraldatud turundust ning tuge vabatahtlike kaasamisel. Esile tõusid ka erinevad seisukohad eelmisel aastal esmakordselt rakendatud 1-eurose sissepääsutasu osas.

Muuseumiöö korralduse rahastus on projektipõhine ning vähemalt eelmisel aastal olid probleemiks ka fondide tingimused, mis ei soosi projektirahastuse kasutamist turunduslikel eesmärkidel. Korraldustoimkond ei saa ehk loota kopsakale reklaamieelarvele, kuid saab luua õigeaegse ja selge raamistiku, et muuseumide sõnumid ja programm jõuaks huvilisteni ning vabatahtlik abi muuseumideni.

1-eurose sümboolse sissepääsutasu osas oli nii kindlaid pooldajaid kui ka vastaseid, täit üksmeelt polnud ka korraldustoimkonna siseselt. Keskteena jääb sissepääsutasu samale tasemele, igal muuseumil on ka võimalik tasu mitte küsida. Eelmisel korral kasutasid tasu küsimise või vabatahtliku annetuse võimalust umbes pooled külastuskohad, kuhu jõudsid ka ligikaudu pooled 60000 külastajast. Sissepääsutasuga pääses eelkõige suuremate linnade muuseumidesse.

Põhjalikumat arutelu nii muuseumidega kui ka Kultuuriministeeriumiga vajab baasrahastuse ja tulude tagamine Muuseumiööle. Kavandamisel on ka külastajauuring, et selgitada sissepääsutasu mõju ning saada tagasisidet Muuseumiöö programmide kohta.

Osalevate muuseumide nimekirja ja programme hakatakse avalikustama järgmise aasta maikuu alguses.

Muuseumiööd korraldatakse Eestis alates 2009. aastast. Sel aastal oli huvilistele avatud üle 185 muuseumi ja muud külastuspaika ning Muuseumiööst võttis osa ligi 60 000 osalejat.