Näide 3: näitus „Põrgu Läänemerel. Juminda meretragöödia 1941“

Aeg: 2020–2021

Eelarve: Umbes 10% näituse üldeelarvest

Koostööpartnerid: Filmikunst OÜ; Artur Räpp; Aive Peil; Jari Pärgma ja Eesti Viipekeele Selts; Platvorm OÜ

Projekti lühikirjeldus

Nägemispuudega külastaja sai kassast kaasa taktiilsete nuppudega audioseadme ning võis soovi korral läbida terve näituse klappe peast võtmata. Audioseadmest oli nimelt võimalik kuulata ka kõikide audiopositsioonide sisu ehk kõiki näitusel esitatavaid mälestusi (näituse sisu tugineb suuresti inimeste mälestustele). Selleks dubleerisime eesti keelde ka kõik näitusel võõrkeeles kõlavad mälestused. Kirjeldustuuri lõplikuks pikkuseks kujunes seetõttu u 3 tundi, kuid mitmeid punke saab külastaja soovi korral vahele jätta.

Nägemispuudega külastajat abistas juhttee ning näituse alguses olev ruumiplaan. Nägemispuudega külastajale võib keerukas mitmesaja ruutmeetrine näituseruum segadust tekitada, seepärast oli ruumiplaani eesmärk anda külastajale aimu, mis teda ees ootab. Plaan oli musta värvi, mitte harjumuspäraselt kontrastne, et mitte ülejäänud külastajate tähelepanu tõmmata ja ruumi nägijale n-ö ette näidata. Plaani kompama kutsus kirjeldustõlge, mis tegi selle sihtgrupile „nähtavaks“.

Näituse tarbeks mudeldati ja 3D-prinditi Juminda miinilahingus osalenud allveelaeva Lembit 70 cm pikk mudel ning laevavraki kombatav mudel, mis põhines Muinsuskaitseameti 3D-skannitud mudelil reaalsest vrakist. Viimane ei pärine näitusel kajastatavast ajaloolisest sündmusest, vaid uppus miinile sõites I maailmasõjas. Nägijale olnuks see pigem eksitav positsioon, kuid sihtgrupile annab see edasi kombatava kujutise, milline miinil uppunud laeva vrakk merepõhjas on. Vraki ümber oli puidust loodud ka merepõhja struktuur (laineline muda/liiv).Näitusel oli veel mitu kombatavat positsiooni, nende hulgas mõned päris eksponaadid (meremiinid). Spetsiaalselt näituse jaoks loodi universaalset disaini silmas pidades Soome lahe kaart, kus on reljeefsena katsutavad Eesti ja Soome rannik, saared ning 1941. aastal veesatud miiniväljad. Samale lauale kinnitati laevade konvoi kombatav skeem, mis aitab selgitada konvoi mõistet. Kaart on väga hästi õnnestunud kombineeritud lahendus, mis annab sarnast infot edasi nii nägijatele kui ka pimedatele.

Näituse ruum oli kunstilistel kaalutlustel väga hämar ja salapärane. Külastaja abistamiseks paigaldasime seina alaserva valgusriba.

Kõik näituse seinatekstid ja audios kõlavad mälestused tõlkisime eesti viipekeelde. Seinatekstide tõlgete edasiandmiseks kasutasime digigiidi, mille külastaja sai avada oma seadmega seinateksti kõrval oleva QR-koodi abil. Kuulamispositsioonides kõlavate mälestuste tõlked jooksid võrdselt teiste keeltega ekraanidel. Vaegkuuljaid abistasid eestikeelsed subtiitrid.

Igas kuulamispositsioonis oli üks kuular varustatud silmusvõimendiga ning tähistatud rahvusvahelise piktogrammiga. Sellisest kuularist kuuleb silmusvõimendiga kuuldeaparaadiga heli paremini. Eriti oluline on see näitustel, kus heli (nt mälestuskatked) on keskne element.

Projektis teostatud, ligipääsetavust suurendavad elemendid

Kirjeldustõlkega audiotuur
Juhttee
Kombatav ruumiplaan
Kombatavad eksponaadid ja laevamudelid
Ratastoolis ja lapsevankriga liikujale vajalik liikumisruum
Valgustus seinte alaservas
Viipekeelsed tõlked ekraanidel ja digigiidis
Induktsioonsilmused kuulamispositsioonides
Pikema visuaalse sisuga ekraanide juures on enamasti loodud võimalused istumiseks

Olulisemad õppimiskohad

Eestis on üle 10% elanikest vaegkuuljad ning paljud neist kannavad kuuldeaparaati. Suurel osal uuematest aparaatidest on sisse ehitatud silmusvõimendi kasutamise funktsionaalsus.
Juminda näitusel katsetasime juhtteeks uut materjali– krobelist libisemisvastast teipi, mida muidu kasutatakse ujulates jms keskkondades. Teibi hind on spetsiaalsest juhttee tootest odavam. Küll aga tuleks katsetada sihtrühma esindajaga, milline teip sobib valge kepiga liikumiseks (näituse tiimi eelduslikud „soosikud“ ei osutunud katsetusel parimaks lahenduseks!). Hilisema kasutuse käigus selgus aga, et see ei püsi nii hästi põranda küljes kui varasemal näitusel kasutatud spetsiaalne juhttee materjal. Teip vajab oluliselt rohkem hooldust.
Lisaks võimalike lahenduste põhjalikule läbiarutamisele sihtrühma esindajate ja konsultantidega, arvesta aega lahenduste katsetamiseks ja prototüüpimiseks. Juminda näituse ettevalmistamisel tegime näiteks ruumiplaanist mitu versiooni, et plaan oleks sõrmede all arusaadav. Niisamuti katsetasime pimeda konsultandiga mitmel korral ka kaardi lahendust, et leida parim võimalik.
Kombatavate mudelite loomisel on väljakutse luua erinevaid materjalikihte – ainult prinditud 3D-mudelite plastik ei anna edasi kogu infot. Ideaalis olnuks kombatav laevarakk liivasel põhjal ja ehk isegi vees – nii on pimeda külastaja kogemus ligilähedasem sellele, mida nägija ekraanilt või fotolt näeb.