Eesti MuuseumiühingEesti Muuseumiühing

Vastulause Peeter Koppelile: muuseum pole armas suveniir

Stereotüüp tolmusest, igavast ja tähtsusetust muuseumist on visa kaduma. Tänaseid uudiseid üle vaadates märkasin, et Peeter Koppel on taas võrrelnud stagneeruvat Eestit ja Euroopat vabaõhumuuseumiga, kirjutas oma vastulauses MTÜ Eesti Muuseumiühingu tegevjuht Anu Viltrop 17. aprillil.

Koppel on kahtlemata asjatundlik majandusinimene, kelle analüüse majanduse olukorrast ja arengutest tasub kindlasti lugeda. Kasutatud võrdlus aga taastoodab vildakat pilti sellest, mis (vabaõhu)muuseum on.

Olevikku konstrueeritakse ja identiteeti kujundatakse mineviku kaudu. Muuseum on siinkohal heaks ja ilmekaks vahendajaks. 2023. aastal valminud pärandibaromeeter näitas, et Eesti inimesed peavad muuseumit usaldusväärseks. Euroopa võrdluses on Eestis enim muuseume ja enim muuseumikülastusi 100 000 elaniku kohta. Polariseeruvas ühiskonnas ja kriiside keskel on sellisel usaldusväärsusel suur potentsiaal.

Muuseumid reageerivad ühiskonnas toimuvale

Tõsi, muuseumide roll ühiskonnas ei ole midagi püsivat ja iseenesestmõistetavat. Usaldusväärsuse hoidmiseks tuleb muuseumil teha järjepidevalt tööd. Hea näitus ja haridusprogramm reageerib ühiskonnas toimuvale, tõstatab olulisi küsimusi ja suunab inimese mõtisklema mineviku, oleviku ja tuleviku üle. Tänapäevane muuseum peab olema inimkeskne, inspireeriv ja intellektuaalselt aus. Muidu külastaja muuseumisse lihtsalt ei tuleks.

Muuseumide üks olulisemaid ülesandeid on kultuuripärandi säilitamine, mis majanduslikku kasu paraku ei too. See on kulu.

Muuseumide mõju võib aga mõõta mitmeti. Muidugi saab mõõta muuseumide majanduslikku mõju ja panust ühiskonda. Sellise panuse mõõtmine ja kasvatamine on muuseumides üha kasvav trend. Selleks on kasutusele võetud mitmesuguseid äri- ja juhtimismudeleid. Mõjude hindamisel on peamiseks muutunud külastajaarvud ja kvaliteedi tase. Sedasi tegutseb ja kindlustab muuseum oma positsiooni kultuuriteenuste turul.

Muuseumi kasutegurid

Muuseumil on veel kasutegureid, mida me ühiskonnas täna hästi mõõta ja kirjeldada veel ei oska. Näiteks viitavad uuringud, et muuseum toetab vaimset heaolu. Soomlased on uuringu käigus jõudnud järeldusele, et iga muuseumikülastus toob külastajale kaasa 864 euro väärtuses heaoluga seotud kasu. Eestis samasugust uuringut läbi viidud küll pole, kuid Soome andmestik näitab, et iga muuseumisse pandud euro toob ühiskonda mitmekordselt tagasi.

Seega, hea Peeter, tule parem muuseumisse ja veendu ise, et jutud muuseumist kui igavast ja hallist keskkonnast pole asjakohased. Näiteks Tervisemuuseumis möödunud nädalal avatud näitus «Hüvasti, noorus!» avab läbi tuntud inimeste lugude ja tõenduspõhiste andmete vananemise erinevaid aspekte.

Mõni nädal tagasi avas uksed ka Mati Undi muuseumi uus püsiekspositsioon, mis pakub raamatusõbrale kindlasti omajagu mõtisklemisainet. Mais avaneb aga Eesti Vabaõhumuuseumi Sepa talus uus ekspositsioon varasest kolhoosiajast. Ekspositsioon uurib, kuidas maainimesed kolhooside tulekuga toime tulid.

Vastulause esmailmus Postimehes 17. aprillil 2025.