Eesti MuuseumiühingEesti Muuseumiühing

Uuring: iga teine muuseumitöötaja tunneb end palgavaesena

MTÜ Eesti Muuseumiühing viis 2025. aasta alguses läbi põhjaliku palga- ja tööõnneuuringu, mille eesmärk oli kaardistada muuseumitöötajate palgatingimused, töörahulolu ja arenguvõimalused.

Uuringu tulemused viitavad murettekitavale olukorrale: vähemalt iga teine muuseumitöötaja tunneb end madalapalgalisena või palgavaesena. Samas on 92 protsenti vastanutest kõrgharidusega – see näitab, et muuseumides töötavad peamiselt erialase ettevalmistusega teadmustöötajad.

“Et palgateema on oluline, siis seda näitas ka meie uuringus osalenud muuseumitöötajate suur hulk. Küsimustikule vastas 335 muuseumitöötajat ehk pea veerand meie muuseumide töötajatest,” rääkis Eesti Muuseumiühingu juhatuse esimees Kerttu Männiste.

Eesti Muuseumiühingu tegevjuh Anu Viltropi sõnul nõuab muuseumitöötajate töö sügavaid teadmisi, kogemusi ja pühendumust. “Sellest hoolimata ei kajastu nende panus ühiskonna kultuurimällu ja identiteeti adekvaatselt töötasus ega ühiskondlikus tunnustuses,“ rääkis ta uuringut tutvustades ning lisas, et tänane palgatase ei ole jätkusuutlik ning takistab ka valdkonna arengut.

“Selleks, et meie muuseumid saaksid ka edaspidi noppida rahvusvahelisi auhindu ja tähelepanu, on vaja oma tegevuse väärtust ja olulisust tunnetavat muusuemitöötajat, kes sooviks ja oskaks valdkonda julgelt edasi arendada,” lisas Viltrop.

Uuringust selgus, et ligikaudu 28 protsenti töötajatest saab palka, mis on võrdne kultuuritöötaja miinimumiga – 1600 eurot bruto. “Paljud töötajad saavad sellest vaid napilt kõrgemat tasu, mis ei vasta elukalliduse kasvule ega ka töökoormusele. Ka on palgatõusud ebaregulaarsed ning tihti ei sõltu palk ei haridusest, töökogemusest ega ametikohast,” nentis Viltrop. “Töötajate motivatsiooni hoiavad üleval missioonitunne ja pühendumus, ent rahaline surve ning nõrk juhtimiskultuur ohustavad tööõnne ja valdkonnas püsimist.”

MTÜ Eesti Muuseumiühing rõhutab vajadust tõsta kultuuritöötaja miinimumpalka vähemalt 90 protsendini riigi keskmisest palgast ning muuseumitöötajate keskmine palk peaks tõusma riigi keskmise palgaga võrdseks. Samuti tehakse ettepanek alustada regulaarset palgauuringut, mis hõlmaks muuseume sõltumata nende omandivormist.

Tööõnne aspektist toob uuring esile seda, et juhtimisoskuste puudujäägid on levinud ning mõjutavad otseselt töötajate rahulolu. Ka tunnustuse ja märkamise nappus organisatsioonides süvendab rahulolematust. Muuseumide mitmekesised ülesanded põhjustavad tihti töökoormuse killustumist ja läbipõlemist ning vähene karjääriperspektiiv ja noorte leige huvi valdkonna vastu viitavad kriitilise tähtsusega järelkasvu probleemile.

„Eesti on rikas oma muuseumite arvu ja külastuste poolest, siin on 1000 elaniku kohta kõige rohkem muuseume ja muuseumikülastusi Euroopas. See näitab selgelt, et muuseumid täidavad ühiskonnas väga olulist rolli ning selle jätkumiseks peab riik väärtustama ka muuseumitöö tegijaid,“ rõhutab Viltrop.

Uuringu põhjal kujundab muuseumiühing oma seisukohad ning sõnumid kultuuritöötajate palga ja tööõnne teemadel ning astub samme olukorra parandamiseks koostöös Kultuuriministeeriumi ja teiste partneritega.

Täispikk uuring on leitav muuseumiühingu kodulehel aadressil https://muuseum.ee/raport/ 

MTÜ Eesti Muuseumiühing on 1988. aastal asutatud erialane ühendus, mis koondab üle 400 muuseumitöötaja ning tegutseb muuseumivaldkonna arendamise, koostöö edendamise ja huvide esindamise nimel. Ühing korraldab koolitusi, üritusi, annab välja ajakirja „Muuseum“ ning veab eest suuremaid algatusi nagu Muuseumiöö ja Muuseumikaart. Samuti esindab EMÜ Eesti muuseume nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil ning toetab erialaste võrgustike ja töögruppide tegevust.

Lisainfo:
Anu Viltrop, MTÜ Eesti Muuseumiühingu tegevjuht, 56659118, anu@muuseum.ee