Eesti muuseumid teevad imelist tööd, mis meie inimestele hästi korda läheb: 2024. aastal kasvas muuseumikülastuste arv 2023. aastaga võrreldes 6,5 protsenti ning ulatus mullu 2.6 miljoni külastuseni. Pärandibaromeeter viitab, et muuseume usaldatakse ning neid peetakse olulisteks kultuuripärandi vahendajateks ja tutvustajateks. Väljastpoolt vaadates väga ilus ja rahvusvaheliselt tunnustatud! Näiteks Kalamaja muuseum võitis 2024. aastal Euroopa parima kogukonnamuuseumi tunnustuse.

Sel nädalal avalikustas Eesti Muuseumiühing muuseumitöötajate palga ja tööõnne uuringu, millele vastas ligi veerand Eesti muuseumitöötajatest. Samuti küsisime tervikpildi saamiseks teabenõuetega välja nii kohalike omavalitsuse kui ka erinevate ministeeriumide haldusalade muuseumitöötajate palgaandmed. Tegemist on esimese omataolise uuringuga, mis maalib üpriski värvika pildi muuseumitöötaja töötingimustest.

Suur armastus oma töö vastu kannab kaua

Uuringu põhjal joonistub kuvand muuseumitöötajast, kes armastab väga oma tööd. Ta töötab valdavalt suure missioonitunde ja kirega. Ta naudib töö loomingulisust ning mõistab hästi selle olulisust ja tähendust.

Ometi toob uuring välja hulgaliselt kitsaskohti, mis muuseumivaldkonda varjutavad ning selle arengut takistavad.

Muuseumitöötaja suurimaks mureks on täna madal palgatase. Iga teine uuringus osalenud muuseumitöötaja kirjeldas, et tunneb end madalapalgalisena või suisa palgavaesena. Muuseumitöötajates (kellest 92 protsenti on kõrgharidusega) tekitab kimbatust seegi, et pinguta palju tahad, arene palju tahad, tee karjääri palju tahad – palka see kuigipalju ei mõjuta. 81% vastanutest märkis, et tema töökohal palga läbirääkimine ei ole võimalik või ei ole andnud tulemust. Palgatõusu takistab asutuste napp palgafond. Palganumber sõltub kellegi teise armust ja otsusest.

Uuringust näeme, et suur osa (üle 66 protsendi) muuseumitöötajaid töötab muuseumis pikaajaliselt (enam kui viis aastat). Ühtpidi teeb see rõõmu: muuseumitöötaja on teadmustöötaja, kelle oskused, teadmised ja kogemused aitavad luua parimat näitust, parimat haridusprogrammi ja  publikutegevust. Teisalt võib küüniliselt öelda: las see missiooniga töötaja vahepeal natuke viriseb, aga ta töötab ju siiski ikka edasi. Muuseumiühingu uuring viitab, et jätkusuutmatu palganumbri tõttu mõlgutatakse raske südamega üha enam lahkumismõtteid, sest igapäevase eluga toimetulek muutub üha keerulisemaks. Tihti ei paku leevendust muuseumi töökeskkond, mis ei ole igaühe jaoks läbimõeldud, turvaline ega toetav.

Muuseum pole tavaline äriühing

Muidugi saab muuseumirahvas aru, et raha ei tule seina seest ning riik on täna keerulises olukorras. Tuleb siiski tõdeda, et muuseumitöötaja (ja üldse kultuuritöötaja) jaoks pole olnud vahet, kas käsil on majanduslangus või majanduskasv, helgemat tulevikku ei näi kunagi päriselt kätte jõudvat.

Muuseumid teenivad oma tegevustega muidugi omatulu ka, kuid muuseum ei ole tavapärane äriühing ning vajab kultuuripärandi hoidmiseks, säilitamiseks ja vahendamiseks asutaja (riigi, kohaliku omavalitsuse, eraomaniku) järjepidevat rahalist toetust.

Kultuuritöötajate miinimumtasu tõusis viimati 2023. aastal kui see tõusis 1400 eurolt (bruto) 1600 euroni (bruto). 28 protsenti vastanutest saabki täna kultuuritöötaja miinimumtasu. 19 protsenti vastanute palgatase on sellest veelgi madalam. Ülejäänud muuseumitöötajad kirjeldavad uuringus, et kultuuritöötaja miinimumtasust kõrgem palk tähendab valdavalt ikkagi töötasu alla 2000 euro bruto kuus. Samas viitab uuring, et 92 protsenti muuseumitöötajatest on kõrgharidusega.

Suure osa muuseumitöötajate palgatõus jääb juba paari aasta või veel kaugema aja taha. Seetõttu on rahulolematus viimastel aastatel kasvanud, sest elu on viimastel aastatel hulga kallimaks muutunud.

Vajame lahendusi

Seetõttu loodan, et riigieelarves leitakse võimalus kultuuritöötajate miinimumtasu ja muuseumide palgafondi kasvatamiseks. Kuigi kultuuriministeeriumi haldusalas palgataseme tõstmine on vaid osa võrrandist ega too otsekohe palgaraha juurde näiteks kohaliku omavalitsuse hallatavatesse muuseumidesse, on kultuuritöötajate miinimumtasu paljude omavalitsuste ja muuseumitöötajate jaoks palgaläbirääkimistel oluline orientiir.

Tuleb tõdeda, et muuseumiühingu tegevjuhina ma uuringust väga palju uut teada ei saanudki. Siiski saan nüüd öelda, et muuseumirahvas ei virise ega räägi kõhutunde pealt: jagan teiega tõenduspõhiseid andmeid muuseumitöötajate probleemidest. Isegi suure missioonitundega muuseumitöötaja ei peaks mõtisklema, kas jätkata armastatud tööd või leida kõrgema palgaga töökoht, et mõnikord endale ja oma lapsele võid leivale määrida saaks.

Lugu esmailmus ERR arvamusportaalis 6. juunil 2025.