Aeglase vaatamise päev muuseumis turgutab vaimset tervist

Laupäeval, 11. aprillil, on rahvusvaheline aeglase kunsti päev. Eesti Muuseumiühing kutsub huvilisi sel päeval muuseumidesse nautima aeglast vaatamist, süvenemist  ja taastuma tähelepanuväsimusest.

Aeglase vaatamise päev (Slow Art Day) on maailmas ellu kutsutud, et muuta seda, kuidas inimesed kunsti kogevad. Aktsiooni eesmärk on aeglustada tempot, süvendada kunstikogemust, muuta kunst kättesaadavamaks ja tuua inimesed taas hetke.

“Uuringud on näidanud, et muuseumis käimine kutsub inimeses esile rõõmu ja elevust, leevendab stressi, annab uusi faktiteadmisi ning soodustab loovust ja inspiratsiooni. Üha kiirenev elutempo ei lase meil maailma ja meid ümbritsevat enam täiel määral kogeda. Me lihtsalt ei jõua. Hea, et on loodud päev, mil saame fookusesse võtta just tempo aeglustamise ja kvaliteetse kogemise. Kuna taustamüra meie ümber on päris suur, siis on just muuseumid ideaalne koht, kus ilma segavate faktoriteta nautida rahu ja aeglust,” selgitas Muuseumiühingu tegevjuht Anu Viltrop aktsiooni olulisust.

Aeglase kunsti päeval osalemine on imelihtne:

• Mine ühte või mõnda allpool loetletud muuseumisse
• Pane nutitelefon muuseumikülastuse ajaks garderoobi, kotti või taskusse (võimalusel pane hääletuks)
• Vali vaatamiseks 1-5 kunstieset või museaali (küsi soovitusi ja juhiseid muuseumi kassast).
• Uuri neid esemed ja proovi vende sisse minna. Mitmed muuseumid on mõtisklemiseks ja keskendumiseks välja pakkunud suunavaid ideid ja mõtteid, et aeglust harjutada.

LISAINFO: Mitmed teadusuuringud kinnitavad selgesti, et muuseumikülastusel on mõõdetav positiivne mõju vaimsele ja isegi füüsilisele tervisele.

Harjumaa 

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum

Muuseumis saab näha nii maale kui ka skulptuure, kuid on veel üks eriline kunstiteos – skulptori suveateljee maja! Skulptori ateljee ei ole pelgalt hoone, vaid loominguks inspiratsiooniks, puhkuseks ja tööks loodud ruum. 

Milline pidi olema skulptori ateljeemaja keskkond?
Kuidas võis ateljee suurus, väljanägemine ja ruum mõjutada kunstniku loomingut?
Milliseid maja detaile märkame siis, kui võtame aega ja vaatame aeglaselt?

Aeglase kunsti päeva juhendatud tuuril vaatleme Amandus Adamsoni kunsti ja selle detaile. Lisaks suveateljeele on tuuril aeglaseks vaatamiseks ette nähtud veel teisigi erilisi kunstiteoseid.

Muuseum kutsub juhendatud tuuridele (eesti keeles, vajadusel ka inglise keeles) kell 12.00–13.00 ja 14.00–15.00.

Pilet: 5€ täispilet, 3€ sooduspilet. Osaleda saab ka muuseumikaardiga.

Tuurile saab koha broneerida Fientas. Fienta 0-pilet tagab sulle kindla koha tuuril, kuid sissepääsuks tuleb muuseumisse jõudes osta muuseumipilet või kasutada muuseumikaarti.

Eesti Vabaõhumuuseum 

Kolu kõrtsi tallialuses on avatud näitus nimeka Eesti etnograafi Gea Troska fotodest, mis jäädvustavad taluarhitektuuri ja külamaastikke. Pildistused on tehtud Eesti eri paigus peamiselt 1960. aastate välitöödel, kui otsiti sobivaid hooneid vastselt asutatud vabaõhumuuseumi jaoks. Fotodel avaneb põnev vaatepilt Eesti küladest, mis on justkui kahe ajastu piiril – ühiskonnas oli võetud suund maaelu linnastamisele, kuid alles oli veel mõndagi arhailist.Näitus tähistab Eesti Vabaõhumuuseumi ühe rajaja Gea Troska (1926-2015) sajandat sünniaastapäeva.

Aeglase kunsti päeval kutsume näitusega tutvuma. Kell 12.00-13.00 toimub näituse kuraatorituur, kus saab koos näituse ühe koostaja, Maret Tamjärvega, süveneda Gea Troska fotodesse ning koos põnevaid detaile avastada. Näitus on külastamiseks avatud kõrtsi tööajal kell 10.00-17.00.

Osalemine muuseumipileti või muuseumikaardiga.

Harjumaa muuseum 

Muuseum toob  välja kolm kunstiteost, mida saab etteantud küsimuste toel põhjalikult vaadelda. Väljapanekuga saab iseseisvalt tutvuda muuseumi raamatukogus tavapärastel lahtiolekuaegadel (11.00-16.00). Ajutise näituse saalis on võimalik mõtiskleda ka paari Amandus Adamsoni teose üle. Sissepääs on muuseumipileti või muuseumikaardiga.

Kadrioru kunstimuuseum

Muuseum kutsub aeglase vaatamise sessioonidele Soome kunsti näitusel “Looduse ja kunsti sümfoonia. Serlachiuse kunstikogu” ning äsja avatud näitusel “Restauraatorist konservaatoriks”. Mõlemal näitusel  vaadeldakse poole tunni jooksul vaid üht teost. Aeglase vaatamise sessioonid eeldavad tähelepanelikkust ja avatud mõttevahetust osalejate vahel. Osalemine muuseumipileti või muuseumikaardiga, kogunemine peasaalis. 

Kl 13.00-13.30 aeglane vaatamine näitusel “Restauraatorist konservaatoriks”: Aivazovski „Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset“, eesti keeles

Kl 14.00-14.30 aeglane vaatamine näitusel “Looduse ja kunsti sümfoonia. Serlachiuse kunstikogu”, eesti keeles

Kl 15.00-15.30 aeglane vaatamine näitusel “Restauraatorist konservaatoriks”: Aivazovski „Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset“, vene keeles  

Pane tähele, et näituse „Looduse ja kunsti sümfoonia. Serlachiuse kogu“ sissepääsu juures asuvast kapist leiad erinevaid mänge ja juhiseid, mis samuti suunavad teoseid aeglaselt ja põhjalikult vaatama. Tegeluslehed sobivad nii lastele kui ka täiskasvanutele, kasutamiseks üksi või üheskoos.

Uuri kunsti küsimuste ja tegevuste kaudu – võta süvenemiseks mõnusalt aega! 

Tegeluslehed on eesti, soome ja inglise keeles ning jäävad kasutusse kuni näituse lõpuni 28.08.2026.

PoCo

PoCos toimub aeglase vaatamise sessioon kell 16.00. Keskendutakse ja uuritakse juhendaja abil viit teost – küsimuste ja suunatud vaatamise abil saab süveneda detailidesse ning jagada oma tähelepanekuid. Soovi korral on kohapeal iseseisvaks avastamiseks saadaval ka aeglase vaatamise teejuhid. Kell 15.00–18.00 on PoCo viimases saalis avatud joonistusala, kus saab rahulikult peatuda ning panna nähtu ja kogetu omas tempos paberile – olgu selleks täpid, jooned või lihtsalt hetke tunne. Vajalikud vahendid on kohapeal olemas. Osalemine muuseumipiletiga. Kohtade arv on piiratud, piletid saadaval Fientas.

Tallinna Linnamuuseum
Aeglase vaatamise päevast võtavad osa Tallinna linnaelumuuseum, Tallinna rahvaste muuseum, Miiamilla lastemuuseum, Peeter I maja, Kalamaja muuseum ja Fotomuuseum. Kõikides nendes muuseumides märgistatakse selle päeva tarbeks ära valik eksponaate, mida kutsutakse juhendilehe soovituste põhjal aeglaselt vaatama.  Lisaks esile toodud museaalidele toimuvad ka juhendatud publikuprogrammid.

Linnaelumuuseum kutsub 30 minuti jooksul uurima üht väga erilist mööbieset. Keskendutakse selle vormile, materjalile ja loole. Eelregistreerimine Fientas: kell 12.00 – 12.30 ja kell 14.00 – 14.30.

Tallinna rahvaste muuseum kutsub vaatama 1930. aasta paiku tehtud Tallinna aerofotot, mis annab suurepärase võimaluse piiluda tolleaegsesse linnaruumi.  Vaatame fotot nii suurendatult ekraanil kui ka originaalina vitriinis. Osalemine muuseumipileti või muuseumikaardiga.

Peeter I maja kutsub uurima suurt söögilauda, haruldast mööblieset, mis on säilinud Peeter I ajast. Vaatleme nii nikerdusi kui laua tehnilisi detaile ning kujutame ette, kuidas teenijad seda lauda mäkke ja alla kandsid.  Osalemine muuseumipileti või muuseumikaardiga.

Lastemuuseum Miiamilla kutsub kiikhobu-vaatlusele. Muuseumi siseruumis asuvad lakke riputatud kiikhobud. Kutsume külastajat aega maha võtma, põrandal lesima ning eri vaatamisviiside ning suunavate küsimuste toel maailmast uutmoodi mõtlema. Kas pea alaspidi on kiikhobud või hoopis meie?   Osalemine muuseumipileti või muuseumikaardiga. NB Pilet eelmüügist!

Ida-Virumaa

Narva muuseumi kunstigalerii 

Kunstigalerii fuajee muutub sel päeval kell 10.00-18.00 ruumiks, mis on pühendatud üheainsa maali rahulikule ja süvenenud vaatlemisele. Vaadata saab  teost, mida tavaliselt ei eksponeerita: kunstnik Konstantin Filkovitši maali „Beethoveni „Kuupaistesonaat“. Teos on inspireeritud helilooja Ludwig van Beethoveni kuulsast klaverisonaadist nr 14 – „Kuupaistesonaadist”. Päeva jooksul saavad külastajad peatuda, võtta aega ja kogeda teadlikult kohtumist kunstiga. Teose eksponeerimist saadab samanimelise Beethoveni sonaadi kuulamine, mis loob erilise atmosfääri keskendunud ja sügavaks kunstikogemuseks. Sissepääs on tasuta.

 Jõgevamaa

Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum

Vaatajate tuuakse ette kunstnik Ilmar Kruusamäe maal „O. Luts“. Teos valmis 1986. aastal muuseumi avamise puhul ning oli enne 2018. aasta taasavamist eksponeeritud koolimajas. Täna ei ole see maal igapäevaselt väljas, kuid huvi selle vastu on püsinud suur. Maal peidab endas väikest saladust – sinna on peidetud Palamuse kiriku torn, mille leidmine nõuab tähelepanelikku pilku ja süvenemist. Just sel päeval kutsumegi teid seda avastama: võtke hetk, vaadelge maali ning proovige üles leida peidetud detail.

Koolimajas tervitab teid köster, kes juhatab teid maali juurde ning innustab seda lähemalt uurima. Tule ja pane oma tähelepanelikkus proovile! Muuseum on avatud 10.00-18.00 ning sissepääs muuseumipileti või muuseumikaardiga. 

Järvamaa

Eesti Piimandusmuuseum 

Muuseumis saab põhjalikult uurida kolme Ave Nahkuri maali, mis loodi 2001. aastal Eesti Piimandusmuuseumi avamiseks. Veel on võimalus süveneda Kairi Roolaht-Orgussaar 1981. aastal valminud õlimaali „Siia tuleb Saaremaa uus lihatööstus“. Kui külastajal on aega, anname talle süveneda mõnda ekspositsiooni esemesse, sest tänasel päeval on 100 aastase meierei sisseseade inimestele väga põnev. 

Maale saab  vaadelda muuseumi lahtioleku ajal kell 11.00-17.00. 

Pileti hind on kõigile soodushinnaga  5€. Sissepääs ka muuseumikaardiga.

Lääne-Virumaa

Virumaa Muuseumid võtavad päevast osa mitme filiaaliga. 

Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumis uuritakse koos külastajatega Anatoli Kaigorodovi akvarelli “Roosiaed”, mis on maalitud Rutjal Leihbergide suvilas 1930. aastatel. Akvarell jõudis Eestisse eelmisel aastal Saksamaalt ja nüüd saavad huvilised seda oma silmaga näha õdusa atmosfääriga linnakodaniku muuseumis.  Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum on avatud kell 10.00-17.00. Sissepääs muuseumipileti või muuseumikaardiga. 

Rehbinderi majas Rakveres toimub kell 11.00 kunstiteadlase Kai Lobjaka loeng “Sissejuhatus Eesti disaini.Bruno Tomberg ja teised”. Vaata lähemalt siit. Osalustasu: 5 eurot, kehtib muuseumikaart.

Rakvere linnuses suunatakse külastajate tähelepanu haruldasele aardeleiule Rahklast, mis on eksponeeritud ajalootoas näitusel “Võim ja varemed”. 2023. aastal leitud 23 pronksplekist kaussi olid peidetud umbes 800 aasta eest maasse kahte hunnikusse kummuli. Neist 8 on kaetud detailirohkete graveeringutega. Võta aega ja tule uuri, mis kausid need olla võiksid, mida kujutavad graveeringud ja kui eriline piirkond on kausside leiutiheduselt ja arvult kogu Euroopas Virumaa. Lastele ja ka joonistamist armastavatele täiskasvanutele on näitusel joonistuslehed. Rakvere linnus on avatud kell 10.00-16.00. Sissepääs muuseumipiletiga, kehtib muuseumikaart. 

Palmse mõisas viitame suvel eelseisvale näitusele “Ilma peata lõvi… Palmse mõis ja Lahemaa rahvuspark” , millega on seotud legendaarse sisearhitekti  Leila Pärtelpoja looming. Toome välja ühe tema eskiisidest. Tähelepanelik vaataja leiab mõisast nii mõnegi joonisel kujutatud eseme. Mõistagi saab igaüks võtta aega ja mõtiskleda aja kulgemise ning ajaloo keerdkäikude üle mõisa peahoone ees vaadeldes ilma peata lõvi… 

Õite otsijatele soovitame peatuda ja vaadata lähemalt mõisa peahoones eksponeeritud Olga von der Pahleni maali “Sirelid”. Legendi kohaselt on maalile peidetud viie kroonlehega sireliõisi. Mitu leiad? 

Palmse mõis on avatud kell 10-16. Sissepääs muuseumipiletiga, kehtib muuseumikaart.

Põlvamaa

Eesti Maanteemuuseum

Muuseum pakub aeglaseks vaatlemiseks betoonigraafikat. E-Betoonelemendi Harku tehases valmisid juba 2009. aastal Eesti Maanteemuuseumi ajaloolise teeruumi jaoks graafilise betooni pinnad, mis kannavad endas tugevat visuaalset sõnumit. Nende pindade täpsus ja teravusaste on võrreldav vanade, veidi räsitud fotodega, kandes edasi ajalugu ja tekitades ajas rändamise tunde. Graafiline betoon on betoonpinna viimistlusviis, kus survepesu abil eemaldatakse kivinemata tsemendikihi pealmine osa, paljastades all oleva kiviaine tekstuuri. Tulemuseks on visuaalselt detailne ja ainulaadne pind, mille pesusügavus (1–2 mm) sõltub kasutatud aeglustist ja dekoratiivkillustiku omadustest. Selline pinnatöötlus annab arhitektuurile uue väljendusvahendi – võimaluse jutustada lugu betooni valatud kujul.

Samuti saab nautida 1×1 m suurust elurikkuse ala. Ökosüsteemide säilitamine on hädavajalik, sest need on koduks lugematutele mikroorganismidele, looma- ja taimeliikidele ning meie heaolu säilimise alus.  Viimase saja aasta jooksul on Eestis hävinud 95 protsenti niidualadest. Suur roll selle maastikutüübi kadumises on olnud taristu arengul ja paremate ühendusteede loomisel. Eriti halvas seisus on Eesti pärandniidud ja nendega seotud putukalised. Samas võiksid pärandniidutaimedega kaetud ja loodussõbralikult hooldatud teeservad pakkuda liigirikkuse säilitamiseks Eestis sobilikku elupaika 30 000 – 45 000 hektari ulatuses. Teeservad on vajalikud mitte ainult liigirikkuse, vaid kogu ökosüsteemi seisukohalt. Hästi hoitud teeääred aitavad talletada süsinikku, puhverdada saasteaineid ja pidurdada erosiooni. Lisaks toimub teeservades looduslik kahjuritõrje, tolmeldamine ja mikrokliima reguleerimine. 

Lähemalt saab uurida masinahallis asuvat Bitvargen masinat. Neli kümnendit töötas kollane Caterpillar (täpsemalt liikurhöövel Caterpillar Diesel No. 10 Auto Patrol) Võrumaa teedel ja veedab nüüd väljateenitud puhkust maantemuuseumis. Esimese USA-s toodetud Caterpillar höövli ostis Harju maavalitsus 1935. Järgnevatel aastatel valmistas-koostas AS Ilmarine Tallinnas litsentsi alusel Eestile kohandatud Caterpillari diiselmootoriga üle 40-hobujõulise mootoriga höövleid. Tegemist oli pea poole võimsama masinaga kui selle eelkäijana Ilmarise tehases valminud Bitvargen-tüüpi liikurhöövel. Enne sõda olid pea kõik maakonnad varustatud vähemalt ühe sellise höövliga. Mõned neist elasid ka okupatsioonid ja sõja üle ning jätkasid tööd ka sõjajärgse Eesti teedel. Mitmel pool kasutati säilinud masinaid sõjajärgsel vaesel ajal mustkatte segamiseks teel. Ka Võrumaal säilis üks Caterpillar, mis on nüüdseks huvitava ajalooga teedeajaloo eksponaat. Alates 1944. aastast oli masina juhiks Kaarel Voovere, 1965. aastast juhtis höövlit Ferdinand Ots. Võru Teedevalitsuse Vastseliina jaoskonnas töötas höövel kuni 1971. aastani. 1950. aastatel oli originaalne diiselmootor asendatud veoauto ZIS-5 mootoriga ja hiljem ZIL-120 mootoriga. Käigukasti remonditi esmakordselt 1965. Höövli taastasid muuseumi jaoks ümberehitatud kujul Kagu Teedevalitsuse Võru töökojas Toivo Kulla ja Enno Luht töökoja juhataja Tõnu Kibena juhtimisel aastatel 2002–2003. Höövel oli taastamise eel tugevalt roostes ja puitosad olid enamasti kõdunenud. Asendati puuduvad osad: Zil-120 mootor, mootorikate, kütusepaak, radiaator, kõdunenud aknaraamid ja -klaasid, iste jmt väiksemad detailid.

Sissepääs muusepileti ja muuseumikaardiga.

Tartumaa 

Tartu Kunstimuuseum

Muuseum kutsub kunstihuvilisi kell 13.00 rahulikule pildivaatamise sessioonile Jüri Kase isiknäitusel „Silmapilk“. Kask on tuntud oma suuremõõduliste tööde ja värvilembuse poolest, stiililt on ta hinnatud üheks järjekindlamaks geomeetrilise abstraktsionismi viljelejaks. Läbi kahe korruse ulatuv näitus on vallutanud põrandad, seinad ja laed ning murrab Kasele omaselt piiridest välja. See perfektsuseni lihvitud pildikeel on vormunud terviklikuks maailmaks. Keskendudes neljale teosele näitusel heidame pilgu kunstniku piirideta abstraktsesse maailma.

Osalemine muuseumipiletiga. Osalejate arv on piiratud, palume end eelnevalt registreerida siin.

Tartu Mänguasjamuuseum

Muuseum kutsub külla kahele erilisele daamile – karuproua Silvile (sünd 1928) ja karuproua Mõmmile (sünd 1932). Need karud on näinud pea sajandijagu mänge, kaisutusi ja seiklusi. Aga kas sa märkad, mida aeg ja suur armastus on nendega teinud?
Miks on Silvi käpal sinine lapp?
Mis on juhtunud proua Mõmmi põse ja käpaga?
Ja kuhu kadusid nende päris ninad?

Samuti ootab muuseumis külalisi sel päeval üks eriline detektiivikapp. Seal on liivakell, mis aitab korraks aja seisatama panna, ja juhised, kuidas märgata karuprouade kõige pisemaidki salajasi märke. Sissepääs tavapärase muuseumipiletiga ja muuseumikaardiga. 

19. sajandi linnakodaniku muuseum

Muuseum kutsub näitusele “Laulvad masinad – kuidas kellad ja viled muutsid õhu muusikaks”.

18.–19. sajandi mehaanilised muusikamasinad ei olnud ainult instrumendid. Need olid ka väikesed kunstiteosed. Muusikamasina kaane sise- ja väliskülg võis olla maalitud, kaunistatud intarsiaga või kanda palade nimekirja. Enne kui masin mängima pandi, vaadati seda kaunist kujundust – ja alles siis kõlas muusika. Aeglase kunsti päeva puhul kutsume muuseumisse muusikat vaatama. 

Valime välja mõned masinad, mida suuname aeglaselt vaatama – nii nagu inimesed võisid seda teha 19. sajandil: 

Mida märkad esimesena? 

Milliseid detaile näed alles mõne minuti pärast?

Milline muusika võiks selle pildi juurde kuuluda?

Milline masin sobiks kõige paremini sinu koju?

Väljapanekuga saab iseseisvalt tutvuda muuseumi lahtiolekuaegadel.

Sissepääs muuseumipiletiga või muuseumikaardiga.

Tartu ülikooli kunstimuuseum

Muuseum kutsub aeglase kunsti päeva tähistama kell 14.00. Planeeris on ringkäik Tartu Ülikooli kunstimuuseumi näitusel „Voltaire: ajaloo tegija“, kus on esmakordselt Eestis eksponeeritud Oxfordist Voltaire’i sihtasutusest laenatud Jean Huberi maal „Patriarhi viimane õhtusöömaeg“. Maalilt leiab hulga Voltaire’i mõttekaaslasi. Tuuri viib läbi Tartu Ülikooli filosoofia ajaloo nooremlektor Eduard Parhomenko. 

Voltaire (1694-1778) ja Immanuel Kant (1724-1804) pole oma elu ajal  kokku saanud. Ometi meeldis mõlemale filosoofile kutsuda külalisi enda poole lõunastama või õhtust sööma, et ühes hea toiduga nautida üksteise seltskonda.  Nüüd  oleks Voltaire  oma näitusega tulnud justkui Kantile Tartu Ülikooli kunstimuuseumisse külla.  Vajaks seletamist, mida  sellel prantsuse valgustusajastu filosoofide seltskonnal eesotsas Voltaire´iga, mida näitusel presenteerib Jean Huberi maal  „Patriarhi viimane õhtusöök“,  võiks nüüd olla öelda Kantile, kes seisab surimaskina kõrvalsaalis,  ja Kantil  omakorda  „kunstimuuseumi kodufilosoofina“ neile vastu kosta. Kant on arutlenud valgustusajastule kohase seltskondlikkuse põhimõtete üle oma antropoloogialoengutes. Tema iganädalased avalikud lõunad on inspireerinud nii maalikunsti (Emil Doerstling „Kant ja tema laudkonnakaaslased“)  kui ka näitekirjandust (Madis Kõiv „Filosoofipäev“).

TYPA trüki- ja paberikunstikeskus 

TYPA kutsub kõiki nautima aeglase kunsti päeva kell 13.00. TYPAs saab aja maha võtta ja joonistada. Joonistamine annab imelise võimaluse tundma õppida, vaadata ja mõista end ümbritsevat keskkonda ning panna käed tööle. Unustame tunniks kiire elutempo ja keskendume olemasolevale. Töötoas valib iga osaleja endale ühe TYPA püsiekspositsiooni trükisaalis väljas olevatest trükimasinatest ja visandab seda kolmel erineval viisil. Kõigepealt joonistame valitud masinat klassikalisel viisil, nii hästi, kui võimed lubavad. Seejärel paneme proovile oma silma ja käe koostöö ja visandame pimesi, paberit vaatamata. Lõpetame ajutreeninguga ja joonistame trükimasinaid mälu järgi peast.  

Kui tavapärase muuseumikülastuse jooksul keskendume rohkem sellele, kuidas meie trükimasinad töötavad, siis seekord on põhirõhk sellel, mis paneb nad töötama. Missugused kruvid, kangid, rattad ja mutrid on osa keerukast kuid maagilisest mehhanismist, mis meile läbi sajandite raamatuid, ajalehti, ajakirju, illustratsioone, plakateid, postkaarte jpm on tootnud? Tule ja vaata järele! Töötuba viib läbi TYPA haridusjuht ja Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlane Karoliina Tomasson.

Pilet: 5€. Piletid saadaval Fientas. 

Viljandimaa

Viljandi tähistab esimese eesti rahvusest kutselise kunstniku Johann Köleri 200. sünniaastapäeva Viljandis kolmiknäitusega. Kondase keskus pakub vaatamiseks kunstniku erinevas tehnikas ja valmimisjärgus originaalteoseid, mida seni on vähe näidatud. Viljandi muuseum keskendub põnevatele käänakutele Johann Köleri eluloos ja esitleb pea täielikku kogu tema teadaolevast maaliloomingust. Väljas on 100 täissuuruses reproduktsiooni. Rüki galeriis esitlevad kaasaegseid Köleri-tõlgendusi Tõnis Saadoja, Marge Monko, Jass Kaselaan, Johanna Ulfsak ja Mihkel Ilus.

Viljandi muuseum

Muuseum toob aeglase vaatamise päeval kunstikogust huvilistele kaks Johann Köleri originaalteost: Keiser Aleksander II portree eskiisi (õli, umbes aastast 1868) ja Itaallanna portreed (akvarell, 1859-1861). Originaalid on aeglaseks vaatamiseks välja pandud kell 11.00-14.00. Lisaks on eksponeerib Rüki galerii kogu päeva Johann Köleri originaalteost Itaalia maastik (õli, 1859-1861). Aeglast vaatamist toetavad kohapeal juhendid.

Kell 11 algab kolmiknäituse „Köler 200: originaal, koopia, tõlgendus” viimane ühistuur, mis viib külastajad Viljandi muuseumi, Kondase keskuse ja Rüki galerii näituste sügavustesse.

Tuure viivad läbi Signe Susi (Viljandi Muuseum) ja Mari Vallikivi (Kondase keskus). 11. aprillil räägib Marge Monko Rüki galeriis oma teosest lähemalt. Kolmiktuuride puhul kehtib muuseumis erihind 6.- inimese kohta (ei kehti muuseumikaart), Kondase keskusese tuurile pääseb tavapiletiga ning Rüki galeriisse tasuta.

Kell 14 on huvilised oodatud Viljandi muuseumisse kohtuma kirjaniku ja luuletaja Lauri Räpiga. Lauri Räpp räägib oma loometeest ning sellest, millist rolli on Viljandi mänginud tema kirjanikuks kujunemisel. Juttu tuleb inspiratsioonist, loomisest ja sellest, kuidas väikesest linnast võib alguse saada teekond suurema publiku ja laiema maailma poole.

Kohtumisel otsitakse ka mõtteid ja paralleele Johann Köleri eluteega – kuidas loovus, sisemine kutsumus ja julgus oma rada käia võivad viia kaugele. Pilet 5€. Piletid saadaval kohapeal.

Viljandi muuseum ja Rüki galerii on avatud 11-18, Muuseumisse sissepääs piletiga, kehtivad soodustused ja muuseumikaart. Rüki galerii külastamine on kõigile tasuta.