Ligipääsetavus muuseumis
Ligipääsetavuse mõiste on mitmetahuline, sest eri puudega inimestel on ligipääsetavuse suhtes erinevad vajadused; ligipääsetavus on tihedalt seotud ka universaalse disainiga.
Tihti kiputakse sel puhul mõtlema üksnes füüsilisele ruumile, kuid ligipääsetava muuseumikogemuse loomisel tuleks vaadelda laiemat tervikut ehk kogu külastusprotsessi alates info kättesaadavusest kodulehel jt infokanalites ja muuseumisse jõudmise logistikast kuni muuseumi sisu ja vormi ligipääsetavuse jms-ni. Muuseumikeskkonna ligipääsetavuse parendamisel tuleb arvestada, et selleks on vaja nii abivahendeid, mis aitavad kompenseerida individuaalseid tegevus- ja funktsioonipiiranguid, kui ka kohandada
keskkonda, teenuste osutamist, infoedastusviise ja suhtlusvõimalusi.
Asudes planeerima muuseumikeskkonna muutmist ligipääsetavaks, tuleb kõigepealt välja selgitada sihtrühmade ja reaalsete kasutajate vajadused konkreetse muuseumi või näituse kogemiseks. Seda peaks tegema koostöös valdkonnaasjatundjate ja sihtrühmade
organisatsioonidega (Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Pimedate Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit jt). Samuti on oluline kaasata valdkonnaeksperte ka reaalsesse planeerimis- ja teostusprotsessi, et töötada ühestöös välja konkreetses olukorras sobivad lahendused, leida parimad teostajad ning loodud lahendusi ka ühiselt järele proovida.
Ligipääsetavus muuseumis ei ole kindla elukaarega protsess, millel on selge algus ja lõpp, samuti pole see vaid üksikute meeskonnaliikmete eriülesanne.
Ligipääsetavuse kujunemisel organisatsiooni orgaaniliseks osaks mängivad võrdselt tähtsat rolli nii:
- näitusemeeskonnad
- turundus- ja kommunikatsioonitiim, kes aitab infot viia sihtgruppideni,
- teenindusmeeskond, kes tervitab külalisi muuseumis,
- haldusmeeskond, kes kujundab keskkonda sobilikuks jne.
Tegemist on järjepideva ja pikaajalise protsessiga, millega tuleb arvestada ka tulevikuarendusi ja -tegevusi planeerides, ning töötajaskonnale tuleb pakkuda võimalust asjakohaseks enesetäiendamiseks.
Kontaktid Eesti Meremuuseumis:
- Mihkel Karu, püsiekspositsioonide kuraator
- Kadi Karine, näituste projektijuht
- Sander Jürisson, sisuvaldkonna juht
- Teele Siig, projekti koordinaator