1.1. Eesti Muuseumiühing (edaspidi "ühing") on iseseisev omaalgatuslik mittepoliitiline organisatsioon, mille tegevus rajaneb demokraatial, vabatahtlikkusel, sõltumatul ning iseseisval otsustamisel, juhtimise kollegiaalsusel ja tegevuse avalikustamisel.
1.2. Ühingu asukoht on Tartu linn.
1.3. Ühingu tegevuse eesmärk on taas jätkata 1864. aastal rajatud muuseumiühingu põhimõtteid: eesti kultuuri hoidmist ja väärtustamist, aidates kaasa muuseumialase töö, sealhulgas teadustöö arengule Eestis. Oma liikmete töö- ja kutsealaste, sotsiaalsete ning neist tulenevate õiguste ja huvide kaitsmine ning esindamine. Ühingu eesmärk on tõsta muuseumitöötajate professionaalset taset ja kujundada nende kutse-eetikat, soodustades ühingu liikmete omaalgatust ja ühistegevust ühingu majanduslike aluste loomisel. Ühingu eesmärgiks ei ole kasumi saamine.
1.4. Eesmärkide saavutamiseks ühing kogub ja vahendab erialast informatsiooni, korraldab konverentse, seminare, kursusi, õppesõite, näitusi, teaduspäevi jm, annab välja oma aastaraamatut ja erialast kirjandust, analüüsib muuseumide tegevust., tunnustab saavutusi ja kaitseb oma liikmete au ning tööalast väärikust.
1.5. Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi Põhiseadusest, teistest seadustest, muuseumitöö rahvusvahelistest põhimõtetest ning käesolevast põhikirjast.
1.6. Ühing võib oma nimel omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ja kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus või vahekohtus, tal on vara, iseseisev bilanss, oma nimetusega pitsat, sümboolika ja panga konto.
1.7. Ühing valdab, kasutab ja käsutab iseseisvalt kogu talle kuuluvat vara, tal on õigus osta, müüa ning anda rendile, kinkida, vahetada, anda bilansist bilanssi ning maha kanda täielikult amortiseerunud või moraalselt vananenud põhivahendid.
1.8. Ühingu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.9. Ühing teeb koostööd ning arendab sidemeid Eesti ja teiste riikide organisatsioonidega ning liikumistega.

2.1. Ühingu moodustavad Eestis asuvate muuseumide töötajad, nad võivad moodustada liite ning nendega ühineda.
2.2. Muuseumiühing on oma tegevuses sõltumatu ja allub ainult seadusele. Keelatud on toimingud, mis otseselt või kaudselt on suunatud ühingu allutamisele riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustele ja mistahes teistele asutustele ja organisatsioonidele.
2.3. Ühing võib arendada mistahes välissuhteid, mis ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seadustega. Suhete reguleerimine toimub omavaheliste lepingute alusel.
2.4. Ühing on mittetulundusühing, kes võtab vastu iseseisvalt oma põhikirja ja tegevuskava.
2.5. Ühing on asutatud tähtajatult.

3.1. Ühingul on tegev-, au- ja toetajaliikmed.
3.2. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga täisealine muuseumitöötaja, kes esitab ühingu juhatusele juhatuse poolt kinnitatud vormis kirjaliku avalduse, millel on kahe tegevliikme soovitus.
3.3. Ühingu liikmeks vastuvõtmise avalduse vaatab juhatus läbi ühe kuu jooksul avalduse saabumise päevast arvates. Päevast, millal liikmeks astuja loetakse ühingu liikmeks, tekivad tal ühingu liikme õigused ja kohustused.
3.4. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab täiskogu (üldkoosolek).
3.5. Ühingu toetajaliikmeks võib olla isik, kes on osutanud tõhusat abi ühingule.
3.6. Ühingu auliikmeks võib täiskogu valida 2/3 häälteenamusega isiku, kes omab Eesti muuseumide arendamisel või ühingu tegevuses erilisi teeneid.
3.7. Ühingu liige võib kirjaliku avalduse alusel ühingust välja astuda. Ühingust saab välja astuda pärast 2-kuulise etteteatamistähtaja möödumist majandusaasta lõpul.
3.8. Ühingust väljaastumise päevaks loetakse vastava otsuse tegemise päev.
3.9. Ühingu liige arvatakse juhatuse otsusega ühingust välja:
* tema surma korral;
* kui ta ei täida liikme kohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, näiteks: ühingu liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühingu liikmemaksu; ei ole viimase kahe aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu täiskogul või ühingu poolt korraldatud üritusel;
* ühingu maine olulisel määral kahjustamise tõttu.
3.10. Ühingust väljaarvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.
3.11. Ühingu liige, kes ei nõustu väljaarvamise kohta tehtud otsusega, on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval ühingu täiskogul.
3.12. Surnud liikme liikmesolek lõpeb tema surmapäevast.

4.1. Ühingu liikmel on õigus:
* saada ühingu tegevuse kohta vajalikku informatsiooni;
* valida ja olla valitud ühingu juhtimisorganitesse ning muul viisil osaleda ühingu tegevuses;
* osaleda hääleõigusega ühingu täiskogudel;
* külastada liikmekaardi esitamisel tasuta kõiki Eesti muuseume;
* võtta osa ühingu ühisvara käsutamisest ja kasutamisest;
* astuda ühingust välja;
* olla eelisosaleja kõigil ühingu poolt korraldatud üritustel ja saada selleks soodustusi.
4.2. Liikmel on kohustused:
* tunnistada käesolevat põhikirja ja juhinduda ühingu juhtimisorganite otsustest;
* tasuda liikmemaksu ettenähtud suuruses ja korras, mille kehtestab täiskogu;
* tasuda ühingu liikmemaksu jooksva aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel;
* põhikirjalistest kohustustest liikmemaksu tasumise osas on vabastatud ühingu auliikmed ja liige, kes on mittetöötav pensionär;
* liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib ühingu liikmele panna ainult täiskogu otsuse, mille poolt olid kõik ühingu liikmed, alusel.
* ühingu liige on kohustatud teatama ühingu juhatusele ühingu liikmete arvestuse pidamiseks oma elukoha ja aadressi ning isikukoodi ning teatama uued andmed hiljemalt 2 kuu jooksul pärast nende muutumist.

5.1. Üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses ühingu täiskogu. Ühingu juhtorganiteks on ühingu täiskogu ja ühingu juhatus.
Ühingu täiskogu on ühingu kõrgeim juhtimisorgan ja tema pädevusse kuulub:
* põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine;
* ühingu ühinemine ja jagunemine ning tegevuse lõpetamise otsustamine;
* majandusaasta aruande ja bilansi kinnitamine;
* revisioniaruande kinnitamine;
* juhatuse tegevusele hinnangu andmine;
* juhatuse liikmete määramine;
* juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
* sisseastumismaksu, liikmemaksu ja muude maksete suuruse ja tasumise korra kindlaksmääramine;
* sisseastumismaksu suurendamine ja vähendamine;
* käesolevast põhikirjast tulenevate kaebuste lahendamine;
* muude ühingu tegevusega seotud küsimuste otsustamine.
Ühingu täiskogu valib aukohtu, kes lahendab liikmete eetikaalaseid eksimusi. Aukohtu kodukorra kinnitab ühingu juhatus.
5.2. Ühingu täiskogu tuleb kokku mitte harvem kui kord 3 aasta jooksul.
Täiskogu kokkukutsumiseks teatab ühingu juhatus liikmeile 30 päeva enne täiskogu toimumist kirjalikult täiskogu toimumise aja, koha ja päevakorra.
Täiskogu on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud 2/3 liikmetest. Kvoorumi puudumisel tuleb täiskogu uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt seitsme päeva jooksul.
5.3. Teistkordselt kokkukutsutud üldkogu on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust. Igal ühingu liikmel on üks hääl.
5.4. Täiskogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole täiskogul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine sama ühingu liige. Ühingu liige võib täiskogul esindada ainult ühte ühingu liiget.
5.5. Otsus põhikirja muutmise, täiendamise või uue põhikirja vastuvõtmise kohta on vastu võetud siis, kui selle poolt on osalenud vähemalt 2/3 täiskogul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Ühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liikmete nõusolek.
5.6. Täiskogu otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.
5.7. Erakorraliselt täiskogu kutsub kokku juhatus omal initsiatiivil või vähemalt 1/10 ühingu liikmete või vähemalt 1/3 juhatuse liikmete või revisjonikomisjoni nõudmisel. Erakorralise täiskogu kokkukutsumise nõue tuleb esitada juhatusele kirjalikult, näidates ära kokkukutsumise põhjused.
5.8. Ühingu liige ei saa osa võtta hääletamisest järgmiste küsimuste otsustamisel:
* ühingu nõue tema vastu ja tema vabastamine varalistest ja muudest kohustustest;
* tema väljaarvamine ühingust;
* tema ja ühingu varalist lepingut puudutavates küsimustes.
5.9. Juhatuse liige ei saa osa võtta hääletamisest täiskogul juhatuse tegevusele hinnangu andmisel või hinnangu andmisel tegevusele, mille eest ta on vastutav.
5.10. Täiskogu toimumise kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla täiskogu juhataja ja protokollija.
5.11. Ühingu juhatus on alaliselt tegutsev 11-14-liikmeline juhtimisorgan, kes täiskogul määratakse ametisse kolmeks aastaks. Ühingut võib esindada iga juhatuse liige. Ühingu juhatus on täitevkorraldav organ, kes käib koos mitte harvem kui kaks korda aastas ja kes:
* esindab ühingut;
* valib endi keskelt 3 aastaks esimehe, esimehe asetäitja(d) ja laekuri;
* kutsub kokku täiskogu, esitab täiskogule arutusele tulevate küsimuste kohta materjalid, kindlustab vastuvõetud otsuste täitmise;
* lahendab oma koosolekutel põhikirjast ja tegevuskavast tulenevaid küsimusi;
* korraldab finantsmajanduslikku tegevust, tagab tegevuseks vajaliku materiaalse baasi väljaarendamise;
* võtab ühingu esimehe ettepanekul tööle ja vabastab töölt palgalisi töötajaid, kinnitab nende palga- ja puhkusemäärad ning lisatasud;
* peab ühingu nimel läbirääkimisi, sõlmib riigi- ja majandusorganitega lepinguid, tagab lepingute täitmise;
* otsustab stipendiumide, preemiate ja toetuste määramise ühingu liikmetele.
* Ühingu nimel teostatavate tehingute, mille suurus ületab 100 000 krooni, sooritamiseks peab juhatus saama eelneva nõusoleku täiskogult.
* moodustab töö korraldamiseks ajutisi toimkondi, mille liikmeteks võivad olla ühingu liikmed, kellel on juhatuse koosolekutel ühtlasi nõuandev hääleõigus.
5.12. Ühingu juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus.
5.13. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist ühingu poolt.
5.14. Ühingu juhatuse esimees:
* esindab ühingut; korraldab ühingu tegevust juhatuselt saadud volituste piires;
* viseerib ühingu palgaliste töötajatega sõlmitud töölepingud;
* annab välja ning kirjutab alla volikirjadele;
* määrab kindlaks ühingu palgaliste töötajate tööülesanded;
* käsutab ühingu vara ja vahendeid.
5.15. Ühingu juhatuse aseesimees:
* on juhatuse liige;
* asendab vajadusel juhatuse esimeest.

6.1. Ühingu asjaajamise ning finantsmajandusliku tegevuse üle teostab kontrolli täiskogul valitud revisjonikomisjon.
6.2. Revisjonikomisjon juhindub oma töös ühingu põhikirjast, annab aru täiskogu ees, omab õiguse osaleda juhatuse koosolekutel.
6.3. Revisjonikomisjon kontrollib juhatuse poolt seadusandlusest kinnipidamist, põhikirja ja juhatuse otsuste täitmist, kontrollib vara allesoleku ja abinõude rakendamist selle tagamiseks, arveldusarveid, -kontosid ning raamatupidamise dokumente.

7.1. Ühingu majandusliku aluse moodustavad sisseastumis- ja liikmemaksud, ühingu väljaannetest ja tasulistest üritustest saadavad tulud, sponsoritelt saadud vahendid, riiklikud toetused, juriidiliste ja üksikisikute annetused.
7.2. Ühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu talle kuuluva varaga. Ühing ei vastuta oma liikmete isiklike varaliste kohustuste täitmise või täitmata jätmise eest.
7.3. Liikmed ei kanna varalist vastutust ühingu varaliste kohustuste ees.
7.4. Ühing hoiab oma raha enda poolt valitud pankades, tal on õigus saada dividende ja anda laenu, võib oma vahendeid ja tulusid jaotada sihtkapitalidesse. Ühingu varasid kasutatakse põhikirjalistel eesmärkidel vastavalt juhatuse otsusele ja kinnitatud eelarvele.

8.1. Ühingu ühinemine, jagunemine või tegevuse lõpetamine toimub täiskogu otsuse alusel.
8.2. Ühinemise või jagunemise otsuses nimetatakse ühingu õigusjärglane(sed), kellele lähevad üle ühingu õigused ja kohustused ning tehakse vastavad muudatused põhikirjas.
8.3. Ühingu tegevuse lõpetab või peatab täiskogu vastavasisulise otsuse alusel, moodustades ka likvideerimiskomisjoni. Täiskogu otsusega kinnitatakse likvideerimiskomisjoni lõppakt.
8.4. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga.
8.5. Likvideerimiskomisjon:
* avaldab ühingu tegevuse lõpetamise teate ajalehes;
* kutsub välja võlausaldajad ja rahuldab nende varalised nõuded;
* annab nõuete rahuldamisest järelejäänud vara üle Eesti Ajaloomuuseumile;
* likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud ühingu likvideerimiseks.
8.6. Likvideerimiskulud kaetakse ühingu vara arvelt.
8.7. Likvideerimiskomisjoni tegevuse tulemused vormistatakse lõppaktiga.
8.8. Likvideerijad saadavad teate tegevuse lõpetamise kohta kolme päeva jooksul lõppakti kinnitamisest riikliku registri pidajale ja põhikirja registreerinud asutusele ühingu registrist kustutamiseks.

Põhikiri kinnitati 17. mail 1999. aastal toimunud täiskogul.
Muutused punktides 3.7 ja 3.9 täiskogul 19. mail 2003.