Veebi on jõudnud kahe digiteerimisprojekti tulemused.

Eesti Kirjandusmuuseum avas kaks aastat väldanud projekti “Eesti trükise Punase Raamatu ja eesti kultuuri käsikirjaliste alliktekstide säilivuse ja kättesaadavuse tagamine” tulemusena valminud digitaalarhiivi keskkonna kivike.kirmus.ee.
Kivike on nii kirjandusmuuseumi arhiivide ühine andmebaas kui ka institutsionaalne repositoorium, kus säilitatakse ja tehakse nähtavaks väärtuslike materjalide digitaalseid koopiaid.

Projekti käigus digiteeriti Eesti Rahvusraamatukogus enam kui 1300 Eesti trükise Punase Raamatu nimekirjadesse kuuluvat haruldast trükist. Tartu Ülikooli Raamatukogus digiteeriti tervikuna Jakob Hurda rahvaluulekogu (163 köidet), Eduard Philipp Körberi kodulooliste materjalide kogu (27 köidet) ja Ado Grenzsteini kirjakogu (18 köidet). Käsikirjad konserveeris OÜ Mandragora. Digiarhiivi tarkvaralised lahendused töötas välja Tartu firma OÜ Piksel, repositooriumi seadmed tarnis Infosüsteemide OÜ. Kogu töö toimus Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Punase Raamatu nimekirja trükised on kogumina leitavad elektronkataloogis ESTER; käepärane on neid lehitseda Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR. Kivikese kaudu on uurijatel ligipääs heakvaliteedilistele pdf-failidele ja võrgus lehitsemiseks sobivatele jpg-failidele. Vastavalt iga arhiivi kasutustingimustele võib uurijatel olla vaja failide vaatamiseks Kivikesse siseneda ID-kaardiga. Säilikute kirjeldusi saab lehitseda ka ilma sisse logimata. Suuremahulised tiff-formaadis tagatisfailid on Kivikeses kättesaadavad vaid autoriseeritud kasutajatele. Kivikest täiendatakse jooksvalt iga päev.

Järgmise suure etapina digitaalarhiivi arendamisel on kirjandusmuuseumil kavas helikogu arendustööd.

Rahvusarhiiv, Tallinna Linnaarhiiv ja Eesti Ajaloomuuseum viisid aastatel 2010-2012 läbi digiteerimisprojekti, mille eesmärk oli neis mäluasutustes säilitatavate pärgamentide kõrgekvaliteediliste digitaalkujutiste valmistamine.

Alates tänavu aprillist on kõigil huvilistel võimalus digiteeritud pärgamente vaadata ja lugeda Rahvusarhiivi digitaalkogus "Saaga" või otseviitena aadressilt: www.ra.ee/pargamendid

Pärgamentalusel arhivaalid sisaldavad ainestikku nii Eesti kesk- ja varauusaegse asustus- ja agraarajaloo kui ka poliitilise, sõja- ja kultuuriajaloo uurimiseks. Peegeldades tolleaegse Eesti sidemeid Euroopaga, on need dokumendid ajalooallikatena tähtsad ka rahvusvahelises mõõtmes Euroopa keskaja ajaloo mõistmiseks. Pärgamentidel on koostatud Eestis hoitavad kõige vanemad kirjalikud ajalooallikad 13. sajandist. Eestis asuv vanim kirjalik dokument aastast 1237 on Tallinna Linnaarhiivi Tallinna magistraadi kogus säilitatav pärgamentürik, milles paavsti saadik Modena Wilhelm annab teada Saksa-Rooma keisri Friedrich II määrusest kirikule tehtavate annetuste kohta. Samasse aega kuuluvad ka Rahvusarhiivi vanim ürik kirikukümnise tasumise kohta aastast 1240 ning Eesti Ajaloomuuseumi kollektsioonis hoitav paavst Innocentius IV indulgents 1247. aastast. Meie mäluasutustes talletatavad kõige hilisemad pärgamendid on pärit 19. sajandi keskpaigast, põhiosa pärgamentidest pärineb 14.-16. sajandist.

Pärgamentide digiteerimine hõlmas 4122 arhivaalilehe recto ja verso vaadetest tagatis- ja kasutuskoopiate valmistamist. Digikogus jälgitavad kasutuskoopiad võimaldavad laiendada juurdepääsu unikaalsele kultuuripärandile, tutvustada seda rahvusvahelises mastaabis ning maandada teabe kadumise riske originaaldokumentide võimaliku kahjustumise või hävimise korral.

Pärgamentide digiteerimistöid teostas Ennistuskoda Kanut ning projekti rahastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium infoühiskonna edendamise struktuurivahenditest.

Tagasi