Näitus toob vaatajate ette põnevad leiud ja juba tuntud teosed varasest nõukogude eesti kunstist, keskendudes tollases ideoloogias ja kultuuris olulist rolli mänginud uut tüüpi naisekujule. Nõukogude naise nimetamisel tuleb enamasti silme ette suhteliselt piiratud ikonograafia: töölisnaised, naistraktoristid, parteitegelased, võib-olla ka punalippu kandvad rahumarssijad. Aga võiks küsida, et miks mitte nõukogude intelligendi portree? Või Stalini ordeniga premeeritud kultuuritöötaja? Või punapõsksed triibuseelikutes eesti naised nõukogudeaegsel laulupeol? Näitusel esitatud teoste valik kinnitabki, et nõukogude naise kujutamine kunstis oli palju mitmekesisem ning et tüüpiliste nõukogude naiselikkuse tähistajate – töölis- ja kolhoosinaiste – kõrvale mahub terve hulk teistsuguseid kujutisi.

Ajaliselt hõlmab ekspositsioon nõukogude eesti kunsti ühe põlvkonna jagu, alates Teise maailmasõja lõpust kuni 1960. aastate keskpaigani. Seda perioodi, mille sisse mahub nii sotsrealism kui ka sõjajärgse kunsti moderniseerumisprotsessid, võikski vaadelda nõukogude naiste kujutamise kuldajana meie kunstis. Näitusel annavad tooni töötemaatika ning naiste kujutamine nende ühiskondlikus rollis. Töökangelannade kõrval armastati portreteerida kultuuritegelasi: kunstnikke, kirjanikke, luuletajaid – ning naiste puhul eriti näitlejaid ja tantsijaid. Üldrahvalikku „sisult sotsialistlikku, vormilt rahvuslikku” kultuuri esindavad näitusel rahvarõivastes laulupeolised või rahvatantsijad. Nõukogude naise kuju annab tooni ka haridusteemalistel teostel. Kui siia lisada veel sport ja ühiskondlik aktivism ning naised kodutoimetusi tegemas, siis ongi peamised teemad üles loetud.

Teemaga suhestusid ühel või teisel viisil suur osa tolleaegsest kunstnike eliidist, kellest näitusel on esindatud Aino Bach, Eduard Einmann, Leili Muuga, Luulik Kokamägi, Valerian Loik, Voldemar Väli, Nikolai Kormašov, Kalju Reitel jt.

Näitusel on väljas tööd järgmistest muuseumidest ja kollektsioonidest: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, galerii Vaal, galerii Rios ja erakogud. Kroonikafilmid pärinevad Eesti Filmiarhiivist.

Näituse kuraatorid: Katrin Kivimaa (Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituut) ja Kädi Talvoja (Kumu kunstimuuseum)
Näituse kujundaja: Eva-Maria Gramakovski

Näitusega kaasneb 96-leheküljeline, fotode ja kunstiteoste reproduktsioonidega illustreeritud lühikäsitlus „Nõukogude naine eesti kunstis”. Autorid: Katrin Kivimaa, Kädi Talvoja. Kujundaja: Külli Kaats.

Täname: Eesti Kultuurkapital

Näitus on avatud 26. septembrini 2010.